kolmapäev, 31. detsember 2008
2009
kolmapäev, 24. detsember 2008
teisipäev, 23. detsember 2008
23.12 09.45pm
esmaspäev, 22. detsember 2008
pühapäev, 21. detsember 2008
Tornaado tuleb kohe? Siiski mitte.
Ma siiani ei usu, mis mul pühapäeva öösel juhtus!
Ma alustan siis algusest. Laupäeval(kella järgi pühapäeval) toimus Wacroses nii öelda suve alguse pidu. Reedel ma ütlesin, et ma kindlasti lähen, aga kuna laupäeval mu pea lihtsalt nii, nii hullusti valutas, siis ma mõtlesin ringi. Ei pidanud minema. Helistasin Tutile, et öelda, et ma ei tule. 2 minutiga suutis ta mind veenda, et ma ikka tuleks, sest palju rahvast tuleb ja siiski suve algus jms. Ma siis siis ikkagi läksin. Panin jalga oma uued punased kontsaga kingad.
Pidu oli hea. Inimesed-uued ja vanad, tants, palju musisid igasugustele. Kuna mu sõbrannad käitusid Eriti veidralt, siis ma ei viitsinud seal enam passida( ma olen siin arenenud-ma ei lase enam kellegi endale pähe istuda) ja ütlesin, et ma lähen koju. Siis hakkasid kõik muretsema, et oooh, mis sa ikka üksi lähed ja blablabla. Ma ütlesin, et ma saan hakkama(ma mõtlesin, et noh, mis siis ikka, väike jalutus muusika saatel). Jõudsin Wacrose välisukse juurde ja siis läks seal muusika ja laserid ära. Tööle hakkas valgus. See tähendas, et elekter läks ära( äärmiselt täpne ajastus, aga ma ei imesta, mul juhtub ju KOGUAEG sellised asju).
Läksin siis uksest välja ja turva pani ukse minu järelt kinni ja siis ma sain alles pihta. TERVE LINN OLI PIME! TUUL OLI MEELETU! Kõik tolm ja sodi lendas. Ma seisin siis ukse ees umbes 1 minut, ohkisin seal omaette(tegelikult oli mu kõrval mingi tüdruk, kes lihtsalt järsku minema jooksis). Ma siis mõtlesin, et tagasi ma ka ei lähe, aga samas ees oli pimedus. Täiesti kottpime. Mu jalad valutasi ka kontsadest. Kuna ma olen aru saanud, et esimene mõte on Alati kõige õigem siis võtsin kingad jalast ja hakkasin pimeduses koju jooksma. Paljajalu, pimedas, tuulega(kui Graciela kodus poleks mulle öelnud, et siin tornaadot pole, siis ma oleks 99% kindel olnud, et täna tuleb tornaado. Siin lähedal oli umbes 35 aastat tagasi tornaado, inimesed ja lehmad lendasid nagu Grac ütles. JUBE) ja umbes 1 kilomeeter koduni. Kottpimeda all mõtlem ma tõesti, et mitte ükski tänavavalgusti ei töötanud, mõned ükskikud autod sõitsid, sest pidu polnud veel läbi ja siiski kell oli alles 5.15. Nägin enam vähem kogusid ehk kus on puu, maja, auto, tee. Muud mitte.
Tegelikult ei olnud õudne, ma ei kartnud. Välja arvatud üks kord, kui mingid tüübid hakkasid mu poole kissitama(ehk sellist häält tegema nagu, siis kui sa kassi kutsutakse, see siin populaarne) ja tulid üle tee. Tol hetkel oli mu kõrval täiesti kottpime park ja mitte ühtegi autot. Ma pöörasin otsa ringi ja jooksin teises suunas. Tuul oli selline, et kõik tolm lendas umbes meetri kõrguselt ja joostes mul tõusis pluus üles. See ei ole normaalne. Ei, tegelikult on. Siin on see normaalne. See oli nagu õudusfilmis. Või see oligi mu õudusfilm, mis ei lõppenud halvasti. Ma isegi ei suuda edasi anda seda, mis tunne see on.
Lõpuks ma jõudsin koju. Mul oli küünal ja meigieemaldi. Mu kannad valutavad siiani kontsadest ja tallad jooksmisest. Ma jooksin üle kõige-puuokste, muru, mulla, asfaldi, klaasikildudes pole kindel ja kõige selle pahna mis tänavatel vedeleb.
Ma usun, et see on tõesti asi, mida enamus MITTE kunagi ei koge(paljajalu täiesti kottpimedas linnas jooksmist hommikul kell 5.15). Vast saab öelda, et ei olnud just kõige tavalisem pühapäeva öö.
kolmapäev, 17. detsember 2008
Detsember 17 - Nädal jõuludeni
Ma lubasin endale, et ma täna kirjutan. Ma nüüd viimasel minutil võtsin end kokku.
Vahepeal nagu midagi erilist juhtunud pole. Midagi siiski vist.
Ma olin haige. 2 päeva olin voodis, sest peavalu oli nii tappev(+kõhuvalu+ külmavärinad+ kõik kohad valutasid) Ma tõsiselt mõtlesin, et sinna ma suren. Vedas, elus olen.
Reedel käisin uues pubis Chocolate. Ülikena koht ja ülimalt mõnus oli. Nii hea tunne oli, et ma saan ise suhelda inimestega ja sõbrannad ei pea kõigile enam seletama, et ''ta ei rääägi hispaania keelt ju''. Koju jõudsin isegi vara, umbes kell 5. Selle peale Graciela ütles, et ma tulin hilja. Minu arust tulin väga vara. Probleemi õnneks polnud.
Laupäeval olin kodune. Arvatavasti käisin linnas või tegin midagi, jõin matet aga ei mäleta. Aja, õhtul käisin linnas, niisama passisime ja ma läksin vara koju, kuna....
....Pühapäeval läksime San Fransiscosse ja ma lubasin, et see kord mul pole paha olla. San Fransisico on linn Cordoba provintsis, siit umbes 150 km kaugusel ma arvan, võibolla natukene rohkem.
Käisime Elvio sugulasel külas, tal on üliarmas väike korter. Läksime sööma ja siis Gracielaga jõulushoppingule. Ostsime igast süüa ja kingitusi ja alkoholi jõuludeks(nad ise ei joo siiani). Poes olid mingid tüübid, kes rääkisid inglise keelt ja mingit muud keelt ka. Ma kui väga suhtleja(hahaha) küsisin, kust nad pärit on. Lõuna-Aafrikast. Veel sain ma teada, et nad on puhkusereisil. Üldiselt üks kellega ma rääkisin oli väga selline, häiritud minust. Vastas ühe lausega ja ei ilmutanud mingit huvi, teine noogutas ja naeratas ainult. Ma siis ka ei tahtnud temaga rääkida ja rääkisin Gracielaga hoopis. Meil on väljakujunenud mingi kerge mõnitamine üksteisega. Mulle sobib. :D
Käisime veel linnas pargis ja siis jäätist söömas. Kella 7 ajal hakkasime tagasi sõitma.
Õhtul olin väsinud. Ooo laupäeval ostsin reketi ka endale, aga ma pole veel kordagi mängimas käinud, sest keegi EI tule! Kõik lükkavad edasi ja toovad mingeid debiilseid vabandusi.
Esmaspäeval olin kodus hommikul ja õhtul läksin Tuti juurde. Tegime pilte, käisime basseinis, jõime terete'd ja niisama passisime ja rääkisime(nagu tavaline Ladina-Ameerikas)
Teisipäeval võtsin päikest natuke. Niii palav oli lihtsalt, et kaua ei saanud päikese käes olla. Meie bassein on ka loomulikult just praegu roheline. Jälle.
Siis õhtul otsustasin piparkoogitainast teha. Läksin asju ostma(kaneeli, pipart, nelki, apelsini, jahu, margariini jne) Üli mõnus oli jaluatada, jõin apelsini mahla ja kuulasin oma Piperali(tervitused sulle :). Kui mul igatsus vms tuleb, siis ma kuulan sind, kohe hakkab parem. :D
Võtsin end siis kokku ja tegin taigna. 30 kraadi ja pusaga on päris mõnus pliidi ees siirupit keeta. Vähemalt kõik ei saa öelda, et nad seda teinud on. Tainas sai valmis, nats oli imeliku maitsega aga sarnane oli küll. Nelki tundus liiga palju olevat. Nüüd ootan homseni vast ning siis teen piparkooke. Pilte teen ka siis ehk.
Nüüd olen kodus ja vast lähen varsti naabritüdrukuga rääkima, et ta minuga tennist mängiks õhtul(päeval on lihtsalt liiga palav). Meil siin viimasel ajal 30-35 kraadi iga päev. Mul on tunne, et öösel ka(tegelikult siiski mitte).
Nüüd ma puhastasin basseini umbes tund aega. Palav on ja kärbsed on päeval kell 1 hullu kuumusega. Eestis küll sellist asja polnud ju?
Igatahes ma haisen nagu kloor aga sellegipoolest on lootust, et täna saab ujuma!
Ma niiii meeletult igatsen merd. Te ei usu ka.
*Nüüd sain infot reiside kohta. Yfuga ma Põhja reisile ei lähe ning kui ma Lõunasse tahan minna pean vast üksi minema või siis ehk saan naabritega, kes lähevad perega. Eks vaatab aga minna ma tahan. Ma tahan pingviine näha.
Pildid siis San Fransiscost ja Tuti juurest. Fotkisse olen kõik pildid vist ka lisanud. Vanemad ka. Vihmast ja mingist muust korrast püüan ka nüüd panna lähiajal.
Musid
* Kui te arvate, et teie koer mõtleb AINULT toidule ja muule mitte, siis te järelikult pole näinud minu koera siin. See lihtsalt e ole reaalne. Loli on see väike valge, natuke paksuke koer, kes KOGUAEG ainult sööks. Nagu lihtsalt ei ole normaalne. Te peaks teda ise nägema, kuidas ta köögis koguaeg süüa lunib ja kui kedagi pole, siis süüa otsib. Hull koer lihtsalt. Ta elab küll selleks, et süüa. Ja et pinda käia ja mind karta.
*Täna nägin unes laupäevaseid jõule Nõmmel. Oi ma tahaks ka natukene sinna. :)
Tervitused siit suguvõsale!
teisipäev, 9. detsember 2008
Kuusk.
esmaspäev, 8. detsember 2008
8 detsember
pühapäev, 7. detsember 2008
Pole normaalne
laupäev, 6. detsember 2008
1. Ma sain teada, et mulle taheti kilpkonn ära minnes kinkida. Mis mõttes? Jah täpselt, kilpkonn, kuna nad arvasid, et Eestis neid pole. Päris mõnus oleks 22 tundi lennata koos KILPKONNAGA.
Tegelikult armas, et väiksed tüdrukud muretsesid sellepärast, et Eestis kilpkonni pole.
2. Tahtsin öelda, et kui siin küsitakse ''kuidas läheb'', siis see on isegi veel rohkem viisakusest, kui Eestis. Minu arust, Eestis natukenegi mõeldakse seda tõsiselt või inimesed ei oota alati vastust ''hästi''. Siin aga peab alati ütlema seda. See küsimus on umbes sama hea kui ''Tere''.
Mõnes mõttes kurb, aga siiski tõsi.
3. Veel tahtsin ma lisada, et ärge arvake, et ma söön ainult juur- ja puuvilju. Ei ma söön teisi asju ka ikkagi. Ma lihtsalt mõtlesin, et pole mõtet petta teie lootusi, et ma siin midagi ei söö.
Hetkel mu on kohutav uni ja ülimalt uimane olla. Pesime just tänavat ja kuulame eriti uimavat muusikat. Okei mõnus, konnad krooksuvad jms aga ma tõepoolest jään kohe magama(kuigi ma magasin täna põhimõtteliselt terve päev).
Päikest!
Oioi, detsember!
Ma tõesti nüüd vabandan, et pole kaua siia midagi tarka kirjutanud. Samas ma ei julge ka lubada, et ma edaspidi tublim olen. Lihtsalt kole oleks teile valetada, aga ma püüan siiski end parandada.
Nii nüüd siis on kool läbi. SUVIII on nüüd 3 kuud. Päike, basseinid, tennis, mate, sõbrad, klubi, kuumus, reisid, palju und. Mmm.
Eelmine reede oli viimane päev koolis. Vihma sadas loomulikult jälle(terve eelmine nädal sadas üle päeva) ja selle tõttu oli viimane päev koolis kuidagi eriti jura. Kõik keerles ainult viimase klassi ümber. Nad jooksid ringi ja tantsisid, karjusid ning naersid, lasid rakette ja tegid mingeid mänge. Lõpuks said kõik pakid mälestusesemetega koolist. Paljud nutsid. Mina, kui mega emotsionaalne inimene ei läinud seda lähedalt vaatama muidu ma oleks ise ka nutma hakanud( mis teha, et ma selline olen, mõned on näinud ka kuidas ma lihtsalt hakkan nutma kui keegi teine nutab).
Ma jätkan homme, sest hetkel mul on tappev kõhuvalu. Tõsimeeli, mul pole vist kunagi kõht nii hullult valutanud, kui hetkel.
Okei kõhuvalu oli hommikuks peaaegu läinud. Ma nüüd jätkan oma eelmisest nädalast.
Kool lõppes õnneks ja enam pole neid varajasi ärkamisi. Kuigi nüüd on oht, et ma magan liiga palju.
Laupäeval käisin jälle väljas. Väga super lahe õhtu oli. Sain tuttavaks igasuguste inimestega ja üllatus üllatus kohtasin kahte poissi, kes teadsid tüdrukut Eestist, Annelit. Anneli muide lõpetas Pirita kooli ka see aasta(veel saan ma öelda see aasta, vähem kui 30 päeva pärest enam mitte !!!!) . Ainuke asi õhtu juures, mis oli halb oli, et mind ahistas nüüd mingi uus sakslane. Ma nimelt saan iga kord teada, et ma käin kellegi uuega, kuigi mul omaarust pole nagu kedagi. Oh Argentina ma ütlen, jutud tõesti levivad ja pool pannakse juurde. Aga kuna ma enne aasta algust lubasin endale, et ma ei lase end nendest kõigutada, siis nii ma teengi. Ärge nüüd arvake, et must räägitakse igast hulle asju- mkm, pole põhjust.
Terve nädal möödus puhates. Saatsin Eestisse uue paki. Õnneks eelmised pakid vist on ka juba jõudnud. Ma loodan, et te naudite ohtralt šokolaadi. :)
Käisin tennist mängmas, kord naabriga ja kord klassiõega, sest Tuti ei saanud tulla. Päevad lähevad järjest soojemaks jälle, kuigi nädala alguses oli ikka vägavägaväga külm. 20 kraadi, ma istusin lühikeste pükste ja pusaga ning külmetasin. Jah, ma olen ärahellitatud selle soojaga siin. Muide tennist mängides kõrbesid mu õlad ära. Naljakas kuulda ,nagu emps ütles, kui teil on vihm ja külm.
Neljapäeval oli mu vanaema 78 sünnipäev. Nii armas oli, sõime kana(enamus sõid siiski liha ka) ja noh kõike muud. Torti ka. Siis ma mõtlesin, et ma Ei kahetse hetkeksi, et ma tulin. Kõik on niiii HEA. Veel mõtlesin ma, et see on inimestest tegelikult nii suuremeelne võtta keegi täiesti suvaline oma perekonda ja traditsioonidesse. Üldse- oma ellu. Aga ma rohkem ei räägi oma hingeelust, kuna see teid ei huvita nagunii. Ma luban. :D
Eile käisin matet joomas öösel plazas. Väga vähe inimesi oli, kuidagi imelik. Tavaliselt on reedeti palju inimesi, aga eile polnud peaaegu kedagi.
Ahjaa, reedel ma panin jalga mustad sukapüksid ja selle peale öeldi mulle, et ma olen prostituut. Ainult prostituudid kannavad sukkpükse, et te teaks. Mis siis ikka.
Täna magasin ülimalt kaua ja mängisin taimetoitlast jälle. Tagasitulles ma vist sööngi ainult õunu, kapsast ja tomatit .Õhtul ehk lähen välja. Ma loodan, kuigi nagu ei viitsiks aga samas viitsiks ka. Midagi peab ju ometi tegema.
* Kui ma tagasi tulen, siis palun esimese asjana ma tahan, et te viiks mind läbi linna sõites mere äärde. Lähim meri on mul 5 tunni kaugusel. Raske on olla ilma mereta ja metsata kui terve elu on need koguaeg olemas olnud.
* Alati kui ma ütlen, et Eestis on meri, siis kõik on VAOOOOO! Siis imestavad ja räägivad kui lahe see ikka on(neil on ainult basseinid ju ja muidugi ka vihma ajal ujuvad tänavad) Eesti on imeline, isegi nende jaoks. :D
* Esmaspäeval pannakse siin kuused üles. Ma olin juba jumala elevil ja kui Graciela eile kuuse välja tõi, siis mul lihtsalt ei tulnud mitte ühtegi sõna meelde. See kuusk pole mitte ainult plastikust vaid ÜLIÜLIÜLIII väike. Nagu selline, mis pannakse ma ei teagi kuhu. Umbes autosse kaunistuseks. Okei mitte nii väike aga siiski. Nõmmel on alati hiiglaslik kuusk( vähemalt siis kui ma käinud olen, sest viimase 2 aasta kohta ei oska ma midagi öelda). Nii, et häid jõule mulle! :)
Olge paid, sest te teate - ma olen koguaeg pai.
Besos. :)














