25.08.08

Nüüd on esimene koolinädal möödas. Kõik on hästi, koolis on kõik jube sõbralikud ja toredad. Ringi kõndides hüütakse koguaeg Raili, Raili. Mõned hüüavad ka Reili või Riili, kuna Raili on raske nimi siiski ju.
Siis sel ajal kui teised õpivad(nii võrd, kui võrd õpivad, oleneb ainest) loen mina raamatut või ajakirja. Enamasti raamatut. Mul ongi nüüd neljast raamatust alles üks, mis on lugemata. Veel olen ma avastanud ristsõnad enda jaoks. Need on tõsiselt huvitavad. Kodus olles ma ainult neid lahendagi või siis vaatan filme, mis kõik on juba vaadatud ja lähevad teisele ringile. Muidugi laulan ka.
Sõpradest siis nii palju, et põhiliselt suhtlen ma meie klassist 5 tüdrukuga. ja nende sõpradega. Nendega käime väljas jalutamas, söömas, matet joomas või siis midagi iganes tegemas. Nemad käivad laupäeviti ka klubis, kuhu mina veel minna ei tohi. Ma nimelt ei tohi 3 kuud minna kuhugi, ei ööseks, ei peole, ei tohi kaua õues olla.
Perega saan normaalselt läbi. Kuna ma veel hispaania keelt täiesti ei mõista, siis on mõned asjad, mis jäävad arusaamatuks ja ma vahepeal lihtsalt ei jaksa enam koguaeg naeratada ja olla üliüli püüdlik. Nad lihtsalt ei saa aru, et minuga on kõik hästi, mul on kõht täis ja ma ei taha enam süüa. Aga need on kõik nii väikesed asjad tegelikult. Ma lihtsalt olen väsinud, väga väsinud kohati ja enesetunne pole ka hea.
Täna koolis lugesin raamatut ja seal räägiti väga detailselt verest. Minul kui verd üldse mitte taluval inimesel läks süda vägaväga pahaks. Ma mõtlesin, et kas ma pean jooksma välja klassist või mitte. Õnneks ei pidanud. Ma usun, et minu halvas enesetundes on süüdi hommikune jogurt kamaga. Pragugi ajab mõte sellest iiveldama.

Kool on selline, et hommikul algab see 7.30. Siis on kas 6 või 7 tundi ja peale seda minnakse koju lõunale. Olenevalt pävast on peale lõunat veel ka mõni tund. Esmaspäeval on kell 18.00 mul arvuti, teisipäeval ja neljapäeval 13.35 kehaline. Reedel ja kolmapäeval pole midagi(need on ka parimad päevad). Eriti reede, sest siis on kaks inglise keele tundi. Ahaa, mulle meenus, et inglise keele õpetaja palus mind endaga kaasa erinevatesse klassidesse inglise keelt õpetama või rääkima või midagi sellist. Ta küsis seda hästi viisakalt, et kui ma soovin, siis ta teeb mulle sellise pakkumise. Armas temast.

Neljapäeval kutsusid mind sünnipäevale need tüdrukud, keda Graciela ei salli(joovad palju ja nagu siin öeldakse on fast-teil pole vaja teada, mis see tähendab). Ma siis läksin. Sünnipäev oli ühel meie klassis oleval tüdrukul. Tõsisiselt armas tüdruk on ta ning ta pinginaaber ka. Nemad pole sellised nagu need, keda mu hostema ei salli.
Sõime kooki ja küpsiseid. Tort oli meeletult suur ja hästi magus. Nii magus, et mul hakkas jällegi paha. Ma pole harjunud nii magusaid asju sööma. Kõik lõppes hästi ja mul kadus halb enesetunne.
Reedel käisime Tuti, Flori, Diana ja ühe poisiga meie klassiõe võrkpallivõistlusi vaatamas. Nad mängisid KOHUTAVALT hästi. Ma olin päris tõsiselt hämmingus. Peale seda kõndisime natuke niisama linnas, tegime pilte ja nad tantsisid.
Laupäeval jõime matet jälle(oi ma armastan seda jooki, eriti hea on see kohviga). Ma tegin matest pilti ka nii, et nüüd te näete seda lõpuks.
Pühapäeval oli jälle lõuna onu Marcose juures, kus mul lubati juua natuke mingit siidri moodi asja. Hea oli. Õhtul jõime perega matet ja siis tulid Tuti ja see-poiss-kelle-nime-ma-ei-mäleta-hästi-või-siis-ei-oska-kirjutada mind õue kutsuma. Jällegi kõndisime linnas(siin muide on pühapäev see päev kui linn on rahvast täis ja kõik, kõik on väljas, kas siis söövad või jalutavad või joovad matet). Nemad sõid papasi(friikartuleid) ja ma sain tuttavaks paljude Tuti sõpradega.


Musid teile ja hoidke end.

PS! Ilusat kooli teile. :)