01.09

Heihei.

Nüüd siis on nädal vist möödas sellest kui ma viimati kirjutasin. Tänasega on täpselt 3 nädalat möödas päevast, kui ma siia saabusin. Neljapäeval saab 4 nädalat päevast, mil ma lahkusin Eestist. JUBE!

Kool on nagu iga päev ikka. Ma loen enamasti raamatut ja niisama passin. Nüüd mul on kõik raamatud loetud ja järelikult ma pean hakkama niisama passima.
Täna ma koolis ei käinud, sest ma olen veits külmetunud. Ma sain magada nii umbes tund aega rohkem kui kooli jaoks ärgates aga juba idee, et ei pea kooli minema on väga meelt mööda mulle.
Ajaa kolmapäeval ma ka ei käinud koolis. Me ärkasime midagi 5 läbi üles ja läksime Bouque-sse. Seal elasid Garciela ja Elvio enne Las Rosasesse kolimist. Seal oli ka Eva-Stina. Peale seda läksime taimi ostma kuhugi linnast välja. Seal oli ime armas koer. Natuke Nato(Matilde koer, kes ei tea) sarnane.
Maja Bouques oli nii armas ja kohe pargi ja kooli kõrval. Linn või küla on ise suhteliselt väike ja asub Las Rosasest nii 15-20 min. kaugusel autoga sõites.
Laupäeval oli kirikus mingisugune üritus, peale mida pakuti kakaod, kooki ja šokolaadi neile, kes tahtsid. Mina seal ei käinud aga teised käisid küll( Mul ei ole usu vastu midagi. Ma ei ütle, et ma ei usu millegisse aga see, et ma peaks seal palvetama või mida iganes tegema, põlvitama, seda ma ei suuda. See käib kuidagi mulle vastu, nii et ma keeldusin minemast). Me käisime tüdrukutega linnas ja õhtul läksime pizzat sööma Luisina juurde. Teised läksid peale seda( kell 3 öösel umbes) klubisse, mina läksin koju juba kell 12, kuna Graciela muretseb koguaeg mu pärast ja arvab, et kell 9 koju tulla juba on VÄGA hilja. See selleks.
Pizza oli minu arust nagu naljakas või nii. Seal oli tainas ja peal oli ohtralt juustu. Kui mulle oleks sellist asja enne näidatud siis ma poleks elusees teadnud, et SEE on pizza. Maitse polnud kõige hullem aga Buenos Aireses oli pizza ikka nagu pizza, mitte naljaka kujuga ohtralt juustuga kaetud tainas. Joovad nad ikkagi põhiliselt Cocat, Fantat ja Sprite.
Siis me olimegi seal, sõime, tegime pilte, nad tantsisid ja püüdsid mingit mängu mängida, mingite vaimude või millega iganes. Selles ei tulnud midagi välja, sest kõiki kartsid. Kõige jubedamal hatkel hakkas laual telefon vibreerima ja kõik hüppasid püsti ja kiljusid. See otsustati loobuda.
Pühapäeval käisime onu juures lõunal jälle. Tavaline nagu ikka, sõime jäätist ja kõike muud( liha ja vorste ma muidugi ei söö enam, see ei jõua neile hästi kohale. Igakord pakuvad ja küsivad, et kas sulle ei maitsegi ning siis ma jälle vehin kätega ja ütlen, et ma ei söö liha). Ajaa, siit Matildele trikiga küsimus: Kui laua ääres on 9 tooli ja üks on katkine, siis millise tooli saab Raili?
Pärast lõunat läksime autoga sõitma( seda tehakse koguaeg, lihtsalt sõidetakse ringi). Sõitsime ja siis järsku nad küsivad, et kas ma hobusega tahan sõita. Ma mõtlesin, et kas ma kuulsin valesti või olen eriti loll. Aga kumbki polnud õige varjant. Ma sain hobusega sõita ja see mees ütles, et me võime millal iganes tagasi tulla, kui soovime. Hästi tore oli. Ma just enne kõndides mõtlesin( ma käin kõndimas nüüd, mitte jooksmas), et pole ammu sõitnud hobusega ja tantsida tahaks ka.

Muidu on kõiki hästi, ikka veel on naljakas olla. Nüüd ma olen jõudnud järeldusele, et pole mõtet igatseda, mõelda, et tahaks ka Eestis olla jne. Selles, et nutta pole mõtet ma sain juba ammu aru. Nutnud ma polegi peaaegu üldse(Eestis ma nutsin kõvasti rohkem). Sellel kõigel pole mõtet, kuna tagasi ma siit nagunii ei tule enne kui ma pean ja see asja paremaks ka ei tee ning teid siia ei too. Iga kord kui mul on kurb tuju ja tahaks teid kõiki näha siis ma mõtlen sellele lausele: Missing someone gets easier every day. Because, even though it is one day further from the last time you saw each other, it is one day closer to the next time you will.
Ma igatsen ainult Eesti kooli. Väga palju, ma olin nii kade, kui Silver rääkis oma koolist. Niii tahaks.
Olge paid ja nautige kooli ja viimaseid ''suvepäevi'' . Ma naudin ka talve ja varsti saabuvat suve ja vaheaega.

*Muidugi veel see, et mul on kohalik kõnekaart nüüd. Ma ei pidanud uut telefoni ostma, vaid mu suurepärane telefon sobis. Nii, et kes tahab seda numbrit, siis küsige minult, Matildelt, Hendrikult või mu vanematelt.


* Veel tahtsin ma lisada kaks lauset, mis minu arust on ideaalsed argentiinlaste kohta.

1. Miks minna otse, kui saab ringiga.
2. Mida rohkem, seda uhkem.


Musid'