Mingi tüüp: AUSTRALIIAAAA!
Raili: Ei, Estoniaaa!
Tüüp: Häh, sama asi ju.
Ma arvan ka.
pühapäev, 30. november 2008
neljapäev, 27. november 2008
Pildid.
Ma püüan siia vaikselt pilte panna, aga kuna mu internet või ma ei tea mis asi jääb veits soovida, siis ma pole kindel, kas ma sellega ka hakkama saan.Pildid vihmast ja püüaks paar laupäeva pilti ka panna.
Hommme hakkab VAHEAAEG! 3 KUUD! Ilusat külma teile, sest meil on soojem kui tavaliselt novembris peaks olema. Buenos Aireses täna- 39 kraadi.
Olge paid.
kolmapäev, 26. november 2008
2 päeva pärast SUVI!
Laupäeval ma siis lõpuks läksingi välja. Isegi vihma ei sadanud ja suhteliselt soe oli. Istusime kuskil baaris veits Tuti, ta õe ja sugulasega. Kuskil pool 3 läksime Luisina juure. Minu arust see oli ülimõtetu tegu, aga ma ei jaksanud sõdida kellegagi.Poole neljast saime kluppi alles.
Jube hea õhtu oli aga ma pidin juba pool 7 kodus olema, kuna perekond tahtis Bouqueti minna. Ma tahtsin magada.
Klubis niisama tantsisime, teised kooli inimesed tegid esimest korda nägu, et nad mind tunnevad. Sain ühe sakasa vahetusõpilasega tuttavaks. Ta oli suht purjus nii, et ma oli suhteliselt kindel, et ta ei mäleta mind. Aga siiski mäletas.
Pühapäev oli palav,palav, palav. Magasin ainult umbes 5 tundi, sõin ja niisama passisin. Ma ei viitsinud jalkat vaatama minna, õhtul ainult korraks välja. Hull väsimus oli. Mingi 7 ajal kutsusid need teised vahetusõpilased mind Las Prajasesse. Nad pole Yfuga siin vaid Rotaryga. Muidu see sakslane elab Rosarios aga ta oli Las Parejases teisel USAkal külas. Ma ei saanud loomulikult sinna mitte kudiagi minna, kuna KOOL oli järgmine päev ja nad ei saanud ka siia tulla. Ehk kunagi hiljem ja siis saan äkki Rosariosse ka kauemaks jääda.
Esmaspäev uimasin, hommikul sadas nii, et tennist polnud. Täielik jura ma ütlen. Niigi reedel viimane trenn ja siis jäävad muudel päevadel ka ära. Jess. Esmaspäeval pidavat 37 kraadi olema. Soe.
Teisipäeval kool ja 36 kraadi. Õhtuks kutsus mind naabertüdruk tennist mängima. Ma sain ta poisi reketi, mis hõõrus mu käe lõpuks ära(ma otsustasin, et ma ikkagi ostan omale reketi, kui ma pangakaartid saan). Jooksime seal 1,5 tundi umbes 30 kraadiga ja koju jõudes ma olin suhteliselt surnud. Tegin vee joomise rekordit. :D
Kolmapäev on põnev! Täna öösel kell 5 ärkasin ma eriti suure tuule peale. Veerand kuus hakkas natuke vihma sadama. Kui ma pool kuus silmad uuesti lahti tegin oli KÕIK pime. Tõsiselt. Enne paistis mingi tänavalatern aga nüüd ma mõtlesin, et ma olen pimedaks jäänud. No lihtsalt mitte midagi ei olnud. Järeldasin, et tervel linnal pole elektrit. Müristas ÜLI kõvast( Eesti välk ja müristamine on väga väike selle kõrval, mis siin on).
Isegi mina kartsin natuke. Mäletate kui ma Pärnus kämbingus(peabki olema kämbingus) istusime kõik koos ja vahtisisme välku ja kartsime ja kui aken meile pähe kukkus? Okei, siin on see 3 korda hullem ainult aken ei kukkunud pähe ja uks ei tulnud eest.
Kooli ma ei läinud ja keegi mind ei äratanud. Vast see on normaalne, et sellise ilmaga kooli ei minda aga Segu läks. Lollakas on või olen ma hädapätakas. Aga kuna kool mind ei kutsu ja kodus on palju lahedam vihmaga siis ma olengi kodus ja naudin täiega. Bianca on ka meie juures, kuna ta on veits haige, vanemad on tööl ja vanaema läks puhkusele nädalaks.
8 ärkasin uuesti üles ja sõin. Nii kuidagi mõnus oli juua matet, kogu pere on kodus( Elvio ei läinud ka maale) ning väljas on lihtsalt selline ilm nagu tornaadi tuleks(ma pole siiski veel täiesti veendunud, et ta ei tule:D ).
Tegin pilte, vaatasime Fashion TV-d, sõime veel ja mõnitasime Lolid.
Mingi kell kümma hakkas niimodi sadama nagu kahest ämbrist korraga kallataks alla vett. Täiesti lõpp kui palju. Elekter on meil vahelduva eduga, kohati on, siis pole. Tänavad ujuvad, vett on juba umbes 10 cm. Gracielaga meisterdasime kaamerale kilekotist kaitse, et ma saaks pilte teha õues natukene(kõik teie jaoks) ja pärast ma jooksin öösärgiga ja palja jalu mööda tänavat ringi. Niii kaif. :D
Varsti lähme vaatama, kas pakk ka kohal ja nagu ma vist saan aru, täna tennist JÄLLE pole. Selle eest on ohtralt vihma, välku, tuult.
Kohati on veel see tunne, mis meil oli kui me jala Eismalt koju tulime. Muidugi siin pole seis nii lootusetu, kui seal oli. Õnneks siit ma ei pea kuhugi minema ka, aga kogu see vihm ja teed meenutavad veits seda.
Ps. Ma loodan, et mu internetiantenn alles jääb.
Adrian ütles kunagi, et see interntifirma on jura. Nüüd ma usun teda. See asi tahab koguaeg sisslogimist ja siis ta ei logi sisse, kuigi parool ja kasutajatunnus ja kõik on õige. See oleneb ta tujust, kui ta tahab siis ta logib ja kui ei taha siis ei logi. Mina loomulikult ei saa nii kaua mitte kuskil käia. Argentina ma ütlen. Ma olen juba väga tige selle lksmd interneti peale.
Teile ilusat lund.
laupäev, 22. november 2008
22 november.
Niisiis. Jällegi üks nädal möödas, kui ma kirjutanud pole.
Eelmise laupäeva kohta nii palju, et ma ei läinudki välja. Hull laiskus oli või ma ei teagi mis. Olin sõber natuke VT-ga(kuigi me pole juba ammu sõbrad ja ei saa selleks vist ka kunagi). Läksin suhteliselt hilja magama, lootes, et homme ei pea ärkama vara. Aga näed, kõik läheb alati vastupidi.
Pühapäeval pidin mingi kell 10 tõusma, seega ma olin üli tige ja väsinud. Enesetunne jäi ka suheliselt soovida. Nimelt Elvio otsustas hommikul, et ta tahab San Franciscosse sööma minna. Autoga sõitsime 1,5 tundi ja ma tõesti mõtlesin, et sinna ma suren. Mul oli lihtsalt niiii halb olla.
San Francisco asub Cordoba provintsis aga tegelikult on väga Santa Fe piiri ääres. Suur liin on. Seal läksime külla Elvio sugulasele, kellel nüüd seal uus korter. Läksime sööma kuhugi kaubanduskeskuse moodi asja. Gracielal oli ka halb nii, et ostisme mingid tabetid endale. Veits tuli elu tagasi, aga mitte täielikult.
Peale söömist oli juba enam vähem hea olla. Läksime siis toidupoodi. See oli selline nagu Rimi pmt. Seal olid juba jõuluasjad müügil. Sel hetkel tuli küll Eesti igatsus täiega. Mõte plastmassist kuusest polnud eriti turgutav aga kes teab. Aga siis järsku läks Eesti igatsus üle ja tuli Inglismaa igatsus. Noo kui ma kahed jõulud juba seal olen veetnud, siis ei imest ka. Kõik tundus täpselt nagu Inglismaal ainult, et see 30 kraadi sooja polnud kuigi sama.
Läksime siis uurima alkoholi. Ma ei tea isegi milleks ja ma avastasin, et siin on see ikka KÕVASTI odavam kui Eestis. Veine oli meeletult palju. Ma proovin teile varsti saata siit ehk midagi, Dulce de Leche likööri vms. Aga odavam on tõesti palju.
Siis läksime sugulase juurde tagasi, et Elvio saaks veits puhata. Mina, Graciela ja sugulane-kelle-nime-ei-mäleta otsustasime linna minna. Seal oli mingi kohaliku raadio sünnipäeva tähistamine. Laval tantsisid eriti haigelt mingid tüübid. Mulle väga pinget ei pakkunud ning läksime poode vaatama. Väga palju sai naerada nende eriti jubedate sporditossude üle. Helkuritega Niked nagu Itaalas Krisiga mõnitasime. Või jalanõud dinosaurustele. Igatahes väga rõvedad!
Otsime jäätist(kookose, tiramisu ja piparmündi jäätist sõin minaa). MMm kui hea, siin on tõesti parimad jäätised. Isegi Eesti jäätistest paremad.
Õhtul umbes 8 aeg jõudsime koju. Ma olin liiga väsinud, et linna minna kuigi teised kutsusid. Ma nautisin und selle asemel.
Esmaspäeval ma koolis ei käinud, sest me pidime Rosariosse minema aga ei. Jälle ei läinud kuna me oleks saanud alles kell 12 minna ja see oleks liiga hilja olnud. Tennis jäi ka ära, kuna treeneril valutas kõht. Jebidijee.
Teisipäeval-uskuge või mitte- läksime Rosariosse! Hommikul kell 7.30 bussiga. Bussid on siin palju mõnusamad. Ruumi on, et end liigutada ja normaalselt olla.
Rosario on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii mõnus. Mulllle niiiiii meeldib. Kui Stina siia kolib, siis ma tulen sulle külla mingiks kuuks ajaks raudselt. Siis ma jõuaks ehk kõik poed ka läbi käia, sest neid on MEELETULT. Need on küll sellised tillukesed aga neid on palju.
Ostsin endale kahed kingad, pluusi, püksid, puudri, kõrvaklapid + kommi Eestisse ja mõned kingitused(ärge lootke midagi, ma ei ostnud palju).
Saime kokku Graciela õetütrega, kes käib seal ülikoolis. Käisime temaga kuskil eriti ilusas kaubamajas. Seal müüdi Burberryt, Miss Sixtyt, D&G jne. Hinnad polnudki üllatavalt suured. Muidugi kallis aga mitte nii kallis, kui ma arvasin. Seal oli üks niiiii ilus kleit aga emme-issi õnneks mu krediitkaart ei töötanud ja ma poleks seda saanud osta. Sõime mingeid erit häid asju ja kell 16.30 tulime bussiga tagasi. Tagasi tulla oli veeel mõnusam, kuigi buss oli logum.
Enne Rosariot on mingi rajoon, kus on nii öelda suvilad või suvitamiseks mõeldud majad. Need on rikaste majad. See oli nagu paradiis, igalpool olid basseinid ja tenniseväljakud ja ilusad majad ja üldse.
Kodus aga ootas mind pakiteade. Eestist oli pakk jõudnud. See oli tõesti eriti hea päev.
Kolmapäev ei olnud nii ilus(tegelikult oli aga teisipäevaga võrreldes polnud). Käisin koolis, sama värk. Rääkisin klassiõdedega(selle nimi on areng keele osas).
Koju tulles tuli välja, et pakk polegi siin vaid hoopis San Lorenzos. Noo on inimesed. Eelmine pakk saadeti ka teise Argentina otsa ja nüüd see ka kuhugi mujale. Graciela maksis mingid pesod et see siia toodaks. Järgmine nädal siis ehk saan kätte.
Jama number kaks. Tahtsin saata Eestisse pakke. Alguses öeldi, et tehke 2 eraldi pakki, siis on odavam saata. Nii tegime siis kaks eraldi pakki ja mis siis välja tuli? Ikka on sama kallis. Ma siis maksain lõpuks selle 200 pesot ära ja nüüd on pakid teel Eestisse. :)
Neljapäeval ma ei käinud koolis. Isegi ei tea miks, pärast selgus, et kool pidi hakkam hoopis 11.10 ja ma ärkasin 11.10, nii et läks nihu. Suva, ainult et Rosita jälle inises midagi mu kallal.
Reedel oli mõnus kool jällegi. Nüüd ainult 5 päeva veel ja siis SUVII! Ma sain tead, et meie kuuesest seltskonnast 4 tükki on suvetööl ehk siis me Tutiga oleme ainsad, kes ei pea detsembris ja veebruaris koolis käima. Ilus elu.
Päeval oli tennis ja treener ütles, et järgmine reede on viimene trenn. Mis mõttes, selle nimel ma siin elangi. Tegelikult mitte aga mulle niiiiii meeldib siin tennist mängida ja kuidas ma siis peaks 3 kuud ilma selleta olema. Ma ei tea.
Õhtul käisime Danila ja Adrianiga jälle plazas mate con jugo'ga joomas. Muud põnevat polnud
Laupäeval ehk täna hommikul läksime maja vaatma. Mu hostpere nimelt tahab maja osta endale. See kus ma präegu elame, on renditud, üüritud, mis iganes.
Eelmisel õhtul ütlesin Gracielale, et äratgu mingi 10.30, mitte 11.15 kui ma minema peame hakkama. Lubas mind äratada. Hommikul siis ma lõpuks ärkasin ise üles, küsisin Gracielalt, mis kell on. Oi näed 11.15 ja me hakkame kohe minema. Olin veits tige aga see läks ruttu üle.
Maja on minu arust täiega kena. Suur võibolla neile kahele aga mulle meeldib see ikka täiega. Seal on hästi suur aed ja see asub pool kvartalit plazast. Põhimõtteliselt suhteliselt keset linna. Ma ei tea, kas nad siis tahavad seda või mitte aga see on maja, mida nad juba 4 aastat on oodanud nagu ma olen aru saanud. Hetkel lihtsalt rahaga jamad lood ma arvan, kuna kui vihma ei saja, siis vili ei kasva ja raha pole. Lihtne ja loogiline aga kurb. Eks näeb, ma olen igatahes selle maja poolt.
Täna ma lähen õhtul välja. Kindlasti, ei jaksa kodus enam uimerdada ja nolifer olla.
Ps. Praegu läksin kuupäeva vaatma ja mis mõtttes juba on 23 november?! See ei ole võimalik.
:*
laupäev, 15. november 2008
Kolmapäev ja neljapäev olid kodused, kuna Rosariosse me ei läinud Graciela väsimuse tõttu. Jamasin oma pangakaartidega jälle ja nüüd siis on nii, et mulle saadetakse Eestist kolmapäeval uued kaartid, sest need, mis siin on ei toimi. Ma ei tea, kas ma olen loll ja unustasin pin-koodid ära(ma ise ikka veel ei arva nii) või siis on mingi muu jama. Aga õnneks mingigi lahendus nüüd on.
Reedel käisin koolis. Põnev põnev põnev. Nüüd veel ainult 2 NÄDALAT ja siis SUVIIIII tervelt 3. kuuks!!
Kui ma koju jõudsin, siis Graciela rääkis, et öösel käisid kuskil majas röövlid. See maja on meie majast suhteliselt eemal aga mõned mu sõbrannad elavad seal lähedal. Öösel kuskil kell 4 tulid nad akna kaudu sisse. Sidusid pererahval käed, jalad ja silmad kinni(veits hull!). Keegi viga ei saanud aga ära võeti 3000 pesot, 2 telefoni, ehted ja midagi vist veel. Kokku kestis see rööv või värk kuskil 45 minutit. Siiani ei tea, kes need olid. Selle pereisa arvas, et vargad olid vanuses 25-27.
Nüüd ma usun ja, et siin on veits ohtlik. Mitte väga küll aga siiski. Varem ainult räägiti kui jube ja ohtik ikka Argentina on ning nüüd ma siis esimest kord nägin seda ise ka. Ma ise arvan, et need röövlid olid raudselt mustad inimesed. Noo tumedad, siin hüütakse blacky'deks neid. Nad on sellised vaesemad ja noh agressiivsemad. Noh, veidike põnevust ka. Nüüd Graciela käsib mul igaõhtu vara panna aknaluuk ette. Loogiline tegelikult, sest mul on siiski arvuti, kaamera ja muud asjad siin.
Reedel ma käisin veel trennis. Treener kiitis mind, ma olin õnnelik. Loomulikult mu klassivend ja mu jobu sugulane said mu trenniaja teada ja tulid vahtima. Jobud on ikka ma ütlen.
Õhtul olin laisk ja kuhugi eriti minna ei viitsinud. Läksime Adriani ja Danilaga plazasse matet mahlaga jooma. Seda juuakse suvel, kui on palav. Keegi ei suuda ju palavaga kuuma juua. Ülihea oli, veits liiga magus aga muidu oli mmmmheaa. Tegime pilte(Fotkis üleval) ja mingid tsikid autost kommenteerisid iga mu asja. Danila väitis, et need blackyd. Okei, ei huvitanud nende arvamus.
Adrian rääkis, et üks tüüp Argentiinast oli Saksamaale läinud ja kaasa võtnud selle puru, mis käib matesse. See on roheline ja suhteliselt pudi. Niisiis Saksmaal arvati, et see on kanep ja võeti see ära. Päris lahe. :D
Nad sundisid mind eesti hümni laulma. JUBEEE aga selleks ma ju siin olengi, et teha ebanormaalseid asju. Eriti naljakas on see, et nüüd ma saan aru, mis nad räägivad. Okei, mitte kõigest küll. Eile Danila ütles midagi eriti pervertset, mida ma kindlasti poleks tahtnud kuulda aga tema kahjuks ma sain aru. Ma hakkasin täiega naerma ja tal oli üli häbi, sest ta arvas, et ma ei saa aru. :D
Täna(laupeäval) pidime Gracielaga basseini puhastama aga pole just parim ilm selleks. Öösel oli hull vihm, tuul ja külm. Mina magasin lahtise aknaga ja ma ei kuulnud mitte midagi. Graciela muigas selle üle. Aga vihm või tuul oli nii tugev, et internetiantenn on viltu. Nagu reaalselt on ära vajunud, ma üldse imestan, et mul veel on internet. Loomulikult see suurepärane internetionuke ütles, et ei tee see tuul sellele midagi. Jeah right. Aga hetkel kõik hästi nii, et mulle sobib.
Graciela ei taha välja minna koleda ilma pärast nii, et ma läksin ostma banaane ja õunu (ma olen nendest sõltuvuses). Läksin siis õue ja kõik vahtisid mind kui lumeinimest. Ma mõtlesin, et haha ma olen hullematki ilma näinud kui see (üks talv oli -20 ja tuul ja nende jaoks on katastroofiline ilm 13 kraadi ja tuulega). Ma vist olen ära harjunud juba jah selle kuumusega, sest 13 kaardi tundus kuidagi eeeriti külm( iga päev ju 30 kraadi tavaliselt).
Õhtust ma ei tea midagi, hull laiskus on. Võiks nagu minna välja aga ma ei tea, mis Graciela ütleb ja ma väga ise ka ei vaimustu. Eks näeb.
Olge paid. Musii:*
neljapäev, 13. november 2008
Ma olen teile vist rääkinud oma hullust klassivennast? Okei, ta pole päris hull aga siiski.
Ta kingib mulle šokolaade, lilli, komme ja üritab koguaeg väita, et ta armastab mind. Midaiganes.
Aga täna käisid mul külas Adrian ja Danila. Danila siis rääkis mulle salaja, mis Nicolas(see klassivend) esmaspäeval tegi. Ta läks mingi tüübiga kaklema(ma usun et veits üle pingutatud on sõna kaklema) sellepärast, et see keegi olevat laupäeval Wacroses mu juukseid katsunud.
Jumal küll. Nüüd usute, et ta on veits segane?
Veel kutsub ta mind koguaeg printsessiks. Ma ei tea, kohati ta mõtleb seda hästi ja siis jälle halvasti. Halvasti ehk ma arvan endast liiga palju, kuna ma olen ilus(lugege siit et ma ei pööra talle piisavalt tähelepanu). Nüüd ma tõesti olen kindel, et ta on...omamoodi ja seda mitte heas mõttes. Vähemalt mitte minu jaoks.
kolmapäev, 12. november 2008
teisipäev, 11. november 2008
*
Oh ma tean, alles eile kirjutasin aga siiski. Mul oli täna erit hea päev kuidagi. Mitte, et teised päevad oleks halvad, absoluutselt mitte.
Täna oli koolis ka kuidagi teistiti. Ma ei teagi miks. Võibolla kuna ma täna suhtlesin väga palju oma klassikaaslastega. Nad ei oska inglise keelt eriti ja need, kes oskavad ka väga ei räägi. Mina siis rääkisin hispaania keeles ja mu klassiõde ütles isegi, et ma räägin hästi. Nii armas, ma ise küll nii ei tunne.
Kehaline isegi oli tore ning Danilaga rääkisime toidust ja Eestist ja Argentiinast.
Tegelikult ma mõtlesin, et ma peaks natuke pilte blogisse panema. Niisis ma ostustasin teha kooki. Kakao ja banaani kooki. Igathes väääga hea tuli, mitte eriti magus, sest ma ei armasta ei suhrut ega soola palju. Aga eks pildid rääkigu enda eest.
Muidugi. Graciela ütles mulle, et munad tuleb enne ühte teise kaussi panna, et näha kas need on halvad või mitte. Maalt otse tulnud ja need pidavat vahel pahad olema. Okei, ma siis tegin esimese muna kausi kohal lahti ja sealt tuli mingi vedelik välja. Ma ei saanud aru, mida see Graciela vehkis ja panin muna kohe õigesse kaussi. Loomulikult oli see halvaks läinud ja terve köök oli rõvedat muna haisu täis. Siis ma naersin umbes 5 minutit enda üle ja Graciela naeris ka mu üle. Ma ütleks ainult, et nii Mina.
Nüüd pildid:
Täna oli koolis ka kuidagi teistiti. Ma ei teagi miks. Võibolla kuna ma täna suhtlesin väga palju oma klassikaaslastega. Nad ei oska inglise keelt eriti ja need, kes oskavad ka väga ei räägi. Mina siis rääkisin hispaania keeles ja mu klassiõde ütles isegi, et ma räägin hästi. Nii armas, ma ise küll nii ei tunne.
Kehaline isegi oli tore ning Danilaga rääkisime toidust ja Eestist ja Argentiinast.
Tegelikult ma mõtlesin, et ma peaks natuke pilte blogisse panema. Niisis ma ostustasin teha kooki. Kakao ja banaani kooki. Igathes väääga hea tuli, mitte eriti magus, sest ma ei armasta ei suhrut ega soola palju. Aga eks pildid rääkigu enda eest.
Muidugi. Graciela ütles mulle, et munad tuleb enne ühte teise kaussi panna, et näha kas need on halvad või mitte. Maalt otse tulnud ja need pidavat vahel pahad olema. Okei, ma siis tegin esimese muna kausi kohal lahti ja sealt tuli mingi vedelik välja. Ma ei saanud aru, mida see Graciela vehkis ja panin muna kohe õigesse kaussi. Loomulikult oli see halvaks läinud ja terve köök oli rõvedat muna haisu täis. Siis ma naersin umbes 5 minutit enda üle ja Graciela naeris ka mu üle. Ma ütleks ainult, et nii Mina.
Nüüd pildid:
esmaspäev, 10. november 2008
Raili avastas laupäeva.
Nii, lubasin endale, et täna kirjutan blogi lõpuks. Ma isegi vist saan hakkama ja seega üks lubadus täidetud. Kuigi samas ma lubasin ka rohkem kirjutada, kahe otsaga asi.
Niisiis, esmaspäevast te kuulsite. Rohkem midagi.
Teisipäev ei mäleta aga vast oli kool või siis uni. Kool ma usun siiski ning Rosariosse ei läinudki. Jura.
Kolmapäeval oli kool. Ma olen juba täitsa aktiivseks muutunud koolis. Püüan kuulata vähemalt ja miskit kirja ka panna.
Hommikul oli üliilus ilm. Koolis surin palvusse ja kodus ka. Hakkasin siis trenni minema, aga mul tuli meelde et täna on trenn pool tundi hiljem. Jobu. Jõin nats Gracielaga matet õues ja siis tuli järsku ülimalt tugev tuul kuskilt. Hakkasin siis trenni minema ja jõudsin järgmise tänava nurgani, kui hakkas tibutama. Mõtlesin siis, et vast tennist pole kerge vihmaga ja tulin tagasi. Vaevalt jõudsin tuppa kui vihma tuli nagu ämbrist. Noo ikka täiega. Graciela jäi hoovi katuse alla ja tuppa ei saanud. Kuidagi siis jooksi tuppa lõpuks. Niisiis jäi trenn ära ja terve õhtu oli jätkuvalt halb ilm.
Neljapäeval olin koolis, ootasin Gracielat kuna pidime panka minema jälle. Aga ta ei tulnud. Muud põnevat polnud, käisin jooksmas ja ilm oli jälle ilus.
Reedel olin kooli 4 tundi, kuna siis tuli Graciela ja läksime panka. Loomulikult raha ma ei saanud ja automaat sõi mu kaarti(kaardi ma ei tea kuidas õige on) ära. Pidin siis pool 2 sellel järgi minema, kuumus oli meeletu jällegi.
Trenn jäi ära kuna ma ei tea, kas vale trenniaeg või mind meelega ei lasutad aeda. Igatahes paltsil olid kõik nimesed ja värav oli lukus. Loomulikult keegi seda mulle ka ei avanud. Jällegi jäin trennist ilma.
Õhtul tulin Adrian ja Danila meile matet jooma nagu nüüd kombeks saab vist. Nendega on jumala lahe, tunnen end koduselt, sest Adrian mõnitab mind koguaeg. Nad on üldse kuidagi pool segased ja imelikud, õnneks. Ära minnes siis leppisime kokku, et nad tulevad mulle 11 või poole 12 ajal järgi, et minna linna jäätist sööma või ma ei tea mida tegema.
Läksime siis 12 ajal välja ja jalutasime veist. Rahvast veel polnud kuigi palju, kui me jäätise söömise lõpetasime. Kuigi jäätist sõid paljud. Loogilisus puudub ma tean, aga see on Argentina.
Passisime natuke politsejaoskonna ees pinkidel ja rääkisime kõigest. Noh ehk Adrian üritas mulle poissi sokutada ja nad õpetasid, kuidas olla nii, et keegi teada ei saa. Väga hea. Nimelt me jõudsime Danilaga kindale veendumusele, et terve linna räägiks minust kui ma kellegagi oleks. Päris tõsisiselt. Koju läksin poole 3 aeg. Vaatasin Ugly Betty teist hooaega ja läksin tuttu mingi kell 4.
Laupäeval siis kõik olid veendunud, et ma saan Wacrosesse, aga ei. Rosita nimelt oli reedel rääkinud Gracielaga ja jõudnud arvamusele, et mu keel pole piisav. Palju õnne, nii palju siis nende lubadusest. Tuti aga otsustas, et me läheme Rositaga rääkima, et ta lubaks, kuna tema arust ma räägin juba piisavalt. Mitte palju aga piisavalt, et välja minna.
Käisime Flori juures ning siis Rosita juurde. Rosita-üllatus üllatus LUBAS! Jehuu, mul oli üliüli hea tuju. Läksime klassiõe juurde korraks, et minna temaga filmi laenutama õhtuks. Me pidime enne klubi tema juurde siis minema. Laenutasime Ps : I Love You(kena tore, et see ei töötanud). Tulime minu juurde, et mulle riideid valida ja siis tuli välja, et Graciela ei luba mind. Noo jess. Ta ütles, et ta räägib Elvioga, ei usu, et mu supermasekas tagasi tuli(reedel oli ka halb tuju, ei tea miks).
Elvio aga lubas.Stina rääkis ka, et Elvio oli alati see, kes ta välja aitas. Mulle meeldib igatahes. Muidugi Grac luges mulle miljon asja üles, mida ma teha EI tohi. Juua, vaatma kellega olen, kus, mis jne. Ehk blablabla, ma pole enam 10.
Loomulikult hakkas vihma sadama ja ma pidin jala Tuti juurde minema. Noo umbes 10 minutit kõndi. Õnneks siiski lõppes sadu selleks ajaks kui ma minema hakkasin(kordki juhtus mdagi head minuga). Aga teed ujusid, nagu bassein. Ikka korralikult. Ma siis oma kingadega olin mingis porilombis, mis võrdus tiigiga. Reaalne. Elekter oli ka pooltelt tänavatelt läinud.
Klassiõe juures niisma passisime. Konkreetselt passisime 3 tundi. Film ei töötanud(ohh imet küll) niisiid nad otsustasid küüsi lakkida. Lakk oli mega paks ja rõve. Suht jube. Kõik avasasid mu lainerit, keegi polnud seda varem näinud. Oohoo uudne asi.
Kell kolm läksime siis Wacrosesse. Pilet oli 10 pesot( ala 40 krooni). Üllli mõnus oli väljas käia üle pika aja. Tõsiselt. Hea oli tuttavaid näha ja eriti hea oli kui mu klassiõde lihtsalt kiljus RAILIIIIIIIIIIIIII kui ta mind nägi. Kõik hea, siis kõik hea.
Loomulikult mind vahiti ülipalju ja muud värki. Ehk kõik, kes Eestis on niisama mingid tulge Argentinasse ja teist saab popstaar. Omad kogemused.
Muud detailid minu käest keda huvitab, ma ei hakka teid sellega tüütama või hirmutama. Kes kuidas võtab.
Koju jõudsin hommikul kell 7. Mu jalad olid surnud ja mustad. Tulime koos Tuti ja ta sõbraga. Tuti läks teist teed, nii et ta sõber saatis mu koju.
Pühapäeval magasin üheni. Siis läksin sööma, kuna Gloria Rosariost oli meil külas. Küsisid mult, et noh magasid terve päeva jaaah? Eriti mõnitavalt. Ma mõtlesin, et vähemalt ma ei maganud tervet ööd maha nagu teie. Ma arvasin, et parem oleks see lause endale jätta siiski. Ma tgein head nägu ja oli üli näljane, sest ma polnud ala 17 tundi midagi söönud.
Siis ma niisama tegin ei midagi ja läksin õue lugema. Olin maja ees mingi 15 minutit ja kui ma tuppa hakkasin minema tuli välja, et Elvio ja Graciea olid ära läinud. Mis mõttes. Ma olin paljajalu maja ees oma 3 ajakirjaga ja tuppa ei saanud. Eriti naljakas oli olla. Lõpuks nad siiiiski tulid. Ma läksin center'sse ja tsillisin seal Aldana ja ühe tsikiga Bouquetest, kuna Tuti ja Flor kadusid kuhugi. 9 tulin koju, kuna ma olin 5 tunnist magamisest suhteliselt väga uimane. 2 tassi kohvi ei päästnud midagi. Magama sain kell 10. Pool 11 tuli Graciela, et kas sa jäätist ei taha. Ma siis ütlesin, et ma magan. Ta küsis, et isegi väheke ei taha? Jah muidugi. Saatsin ta mitte kuigi sõbralikult minema ja magasin edasi. Kell 5 hommikul hakkas Loli haukuma. Noo ikka mõnusalt 10 minutit kisas. Hommikul Graciela ütles, et hea, et ta vähemalt ei maganud. Noh et kaitseb kodu, kellegi eest. Ma kuulsin tulnukute aga vaevalt ta seda mõtles. Noh seegi kahe otsaga. Hea, et ta kaitseb ja halb, et ta mu äratas. Aga ma ei ole egoistlik, nii et hea, et ta kaitseb.
Täna oli kool. Esimesed kaks tundi oli surm. Bioloogia. Ma olin unine ja väsinud. Ma tõesti oleks kaasa teinud, aga 2 tundi hispaania keeles suguelunditest rääkida, ei olnud kutsuv. Sorri. Georaafia oli ka suht jura. Ajalugu mitte nii väga, sest ma sain aru. Nad tegid rühmatööd ''Külma sõja'' peale. Pidi midagi välja lugema mingitest telefonikõnedest ja artiklitest jms. Igav tundus, kuigi mulle meeldib ajalugu. Õpetaja isegi teab õigeid asju ja teadmised ei pärine 60-ndatest aastatest. Areng Argentinas ütleks. A mulle meenus, et alati kui küsitakse, kus Eesti on Euroopas siis ma ütlen, et Soome juures. Kohe kõik teavad ja ei arva, et me Venemaaga üks oleme. :)
Matemaatikas on homme kontrolltöö, see on lihtne aga mingi süsteem on neil siin millele mina pihta ei saa. Ma nüüd proovin sellest aru saada.
Poole tunni pealt tuli mingi asi, sest täna on traditsioonide päev. Meile tantsiti ja me jõime matet. Ma ei tahtnud hetkel ja siis mu klassivend küsis vigases inglise keeles, et kas mulle ei matsegi mate. Ma ütlesin hispaania keeles, et maitseb küll aga ma praegu ei taha. Tüüp karjatas ja rääksi kohe, et ooog ta räägib hispaania keelt. Ma tegin vähemalt kellelgi päeva heaks. :D
Rääkisin Skypes Eva-Stinaga ning perekond läks Bouqueti ''korraks''. Nii nad läksid kell 1ja praegu on kell 6. Suht korraks. Trenn jäi mul ka ära sellepärast. Nad nimelt ei anna võtit mulle. Nad ütlesid, et majas on selline reegel, et kas tulen nendega, olen kodus või lähen välja. Võtit ei saa. Nüüd ma siis olingi kodus ja ilm kisub jube koledaks.
Ma loodan, et ma saan mõni päev Rosariosse siiski. Kuigi ma ei tea, mis mu raha värgist saab. Väga suuur jama on sellega.
Mind kutsuti Buenos Airesse laupäeval aga ma ei lähe. Mul pole midagi teha seal, raha pole mõtete sellele raisata ja päev koos Rositaga on enesetapp. Ma ei tea, miks ta mulle ei meeldi. Rosita on nimelt mu tuguisik, kes on aastatses 60 ja peale. Minu koolis kunstiõpetaja(mulle õnneks kunsti ei anna). Muidu okei aga ah ma ei teagi. Pole vahet.
Eile haaras mind mõte, et kuidas ma jätan 8 kuu pärast kõik need inimesed siia. Kõik siia. Ma tahan muidugi Eestisse 100% tagasi tulla aga nii kurb on mõelda, et ma ei näe enam kunagi neid tüdrukuid, neid poisse ja ilusat Mini Cooperit ilusa poisiga. So sad. :)
Näeme 8 kuu pärast.
Olge paid ja miljon miljon musi teile.
Teie Raili. :)
*Sorri kui vead on, ma ei jaksa läbi lugeda.
Niisiis, esmaspäevast te kuulsite. Rohkem midagi.
Teisipäev ei mäleta aga vast oli kool või siis uni. Kool ma usun siiski ning Rosariosse ei läinudki. Jura.
Kolmapäeval oli kool. Ma olen juba täitsa aktiivseks muutunud koolis. Püüan kuulata vähemalt ja miskit kirja ka panna.
Hommikul oli üliilus ilm. Koolis surin palvusse ja kodus ka. Hakkasin siis trenni minema, aga mul tuli meelde et täna on trenn pool tundi hiljem. Jobu. Jõin nats Gracielaga matet õues ja siis tuli järsku ülimalt tugev tuul kuskilt. Hakkasin siis trenni minema ja jõudsin järgmise tänava nurgani, kui hakkas tibutama. Mõtlesin siis, et vast tennist pole kerge vihmaga ja tulin tagasi. Vaevalt jõudsin tuppa kui vihma tuli nagu ämbrist. Noo ikka täiega. Graciela jäi hoovi katuse alla ja tuppa ei saanud. Kuidagi siis jooksi tuppa lõpuks. Niisiis jäi trenn ära ja terve õhtu oli jätkuvalt halb ilm.
Neljapäeval olin koolis, ootasin Gracielat kuna pidime panka minema jälle. Aga ta ei tulnud. Muud põnevat polnud, käisin jooksmas ja ilm oli jälle ilus.
Reedel olin kooli 4 tundi, kuna siis tuli Graciela ja läksime panka. Loomulikult raha ma ei saanud ja automaat sõi mu kaarti(kaardi ma ei tea kuidas õige on) ära. Pidin siis pool 2 sellel järgi minema, kuumus oli meeletu jällegi.
Trenn jäi ära kuna ma ei tea, kas vale trenniaeg või mind meelega ei lasutad aeda. Igatahes paltsil olid kõik nimesed ja värav oli lukus. Loomulikult keegi seda mulle ka ei avanud. Jällegi jäin trennist ilma.
Õhtul tulin Adrian ja Danila meile matet jooma nagu nüüd kombeks saab vist. Nendega on jumala lahe, tunnen end koduselt, sest Adrian mõnitab mind koguaeg. Nad on üldse kuidagi pool segased ja imelikud, õnneks. Ära minnes siis leppisime kokku, et nad tulevad mulle 11 või poole 12 ajal järgi, et minna linna jäätist sööma või ma ei tea mida tegema.
Läksime siis 12 ajal välja ja jalutasime veist. Rahvast veel polnud kuigi palju, kui me jäätise söömise lõpetasime. Kuigi jäätist sõid paljud. Loogilisus puudub ma tean, aga see on Argentina.
Passisime natuke politsejaoskonna ees pinkidel ja rääkisime kõigest. Noh ehk Adrian üritas mulle poissi sokutada ja nad õpetasid, kuidas olla nii, et keegi teada ei saa. Väga hea. Nimelt me jõudsime Danilaga kindale veendumusele, et terve linna räägiks minust kui ma kellegagi oleks. Päris tõsisiselt. Koju läksin poole 3 aeg. Vaatasin Ugly Betty teist hooaega ja läksin tuttu mingi kell 4.
Laupäeval siis kõik olid veendunud, et ma saan Wacrosesse, aga ei. Rosita nimelt oli reedel rääkinud Gracielaga ja jõudnud arvamusele, et mu keel pole piisav. Palju õnne, nii palju siis nende lubadusest. Tuti aga otsustas, et me läheme Rositaga rääkima, et ta lubaks, kuna tema arust ma räägin juba piisavalt. Mitte palju aga piisavalt, et välja minna.
Käisime Flori juures ning siis Rosita juurde. Rosita-üllatus üllatus LUBAS! Jehuu, mul oli üliüli hea tuju. Läksime klassiõe juurde korraks, et minna temaga filmi laenutama õhtuks. Me pidime enne klubi tema juurde siis minema. Laenutasime Ps : I Love You(kena tore, et see ei töötanud). Tulime minu juurde, et mulle riideid valida ja siis tuli välja, et Graciela ei luba mind. Noo jess. Ta ütles, et ta räägib Elvioga, ei usu, et mu supermasekas tagasi tuli(reedel oli ka halb tuju, ei tea miks).
Elvio aga lubas.Stina rääkis ka, et Elvio oli alati see, kes ta välja aitas. Mulle meeldib igatahes. Muidugi Grac luges mulle miljon asja üles, mida ma teha EI tohi. Juua, vaatma kellega olen, kus, mis jne. Ehk blablabla, ma pole enam 10.
Loomulikult hakkas vihma sadama ja ma pidin jala Tuti juurde minema. Noo umbes 10 minutit kõndi. Õnneks siiski lõppes sadu selleks ajaks kui ma minema hakkasin(kordki juhtus mdagi head minuga). Aga teed ujusid, nagu bassein. Ikka korralikult. Ma siis oma kingadega olin mingis porilombis, mis võrdus tiigiga. Reaalne. Elekter oli ka pooltelt tänavatelt läinud.
Klassiõe juures niisma passisime. Konkreetselt passisime 3 tundi. Film ei töötanud(ohh imet küll) niisiid nad otsustasid küüsi lakkida. Lakk oli mega paks ja rõve. Suht jube. Kõik avasasid mu lainerit, keegi polnud seda varem näinud. Oohoo uudne asi.
Kell kolm läksime siis Wacrosesse. Pilet oli 10 pesot( ala 40 krooni). Üllli mõnus oli väljas käia üle pika aja. Tõsiselt. Hea oli tuttavaid näha ja eriti hea oli kui mu klassiõde lihtsalt kiljus RAILIIIIIIIIIIIIII kui ta mind nägi. Kõik hea, siis kõik hea.
Loomulikult mind vahiti ülipalju ja muud värki. Ehk kõik, kes Eestis on niisama mingid tulge Argentinasse ja teist saab popstaar. Omad kogemused.
Muud detailid minu käest keda huvitab, ma ei hakka teid sellega tüütama või hirmutama. Kes kuidas võtab.
Koju jõudsin hommikul kell 7. Mu jalad olid surnud ja mustad. Tulime koos Tuti ja ta sõbraga. Tuti läks teist teed, nii et ta sõber saatis mu koju.
Pühapäeval magasin üheni. Siis läksin sööma, kuna Gloria Rosariost oli meil külas. Küsisid mult, et noh magasid terve päeva jaaah? Eriti mõnitavalt. Ma mõtlesin, et vähemalt ma ei maganud tervet ööd maha nagu teie. Ma arvasin, et parem oleks see lause endale jätta siiski. Ma tgein head nägu ja oli üli näljane, sest ma polnud ala 17 tundi midagi söönud.
Siis ma niisama tegin ei midagi ja läksin õue lugema. Olin maja ees mingi 15 minutit ja kui ma tuppa hakkasin minema tuli välja, et Elvio ja Graciea olid ära läinud. Mis mõttes. Ma olin paljajalu maja ees oma 3 ajakirjaga ja tuppa ei saanud. Eriti naljakas oli olla. Lõpuks nad siiiiski tulid. Ma läksin center'sse ja tsillisin seal Aldana ja ühe tsikiga Bouquetest, kuna Tuti ja Flor kadusid kuhugi. 9 tulin koju, kuna ma olin 5 tunnist magamisest suhteliselt väga uimane. 2 tassi kohvi ei päästnud midagi. Magama sain kell 10. Pool 11 tuli Graciela, et kas sa jäätist ei taha. Ma siis ütlesin, et ma magan. Ta küsis, et isegi väheke ei taha? Jah muidugi. Saatsin ta mitte kuigi sõbralikult minema ja magasin edasi. Kell 5 hommikul hakkas Loli haukuma. Noo ikka mõnusalt 10 minutit kisas. Hommikul Graciela ütles, et hea, et ta vähemalt ei maganud. Noh et kaitseb kodu, kellegi eest. Ma kuulsin tulnukute aga vaevalt ta seda mõtles. Noh seegi kahe otsaga. Hea, et ta kaitseb ja halb, et ta mu äratas. Aga ma ei ole egoistlik, nii et hea, et ta kaitseb.
Täna oli kool. Esimesed kaks tundi oli surm. Bioloogia. Ma olin unine ja väsinud. Ma tõesti oleks kaasa teinud, aga 2 tundi hispaania keeles suguelunditest rääkida, ei olnud kutsuv. Sorri. Georaafia oli ka suht jura. Ajalugu mitte nii väga, sest ma sain aru. Nad tegid rühmatööd ''Külma sõja'' peale. Pidi midagi välja lugema mingitest telefonikõnedest ja artiklitest jms. Igav tundus, kuigi mulle meeldib ajalugu. Õpetaja isegi teab õigeid asju ja teadmised ei pärine 60-ndatest aastatest. Areng Argentinas ütleks. A mulle meenus, et alati kui küsitakse, kus Eesti on Euroopas siis ma ütlen, et Soome juures. Kohe kõik teavad ja ei arva, et me Venemaaga üks oleme. :)
Matemaatikas on homme kontrolltöö, see on lihtne aga mingi süsteem on neil siin millele mina pihta ei saa. Ma nüüd proovin sellest aru saada.
Poole tunni pealt tuli mingi asi, sest täna on traditsioonide päev. Meile tantsiti ja me jõime matet. Ma ei tahtnud hetkel ja siis mu klassivend küsis vigases inglise keeles, et kas mulle ei matsegi mate. Ma ütlesin hispaania keeles, et maitseb küll aga ma praegu ei taha. Tüüp karjatas ja rääksi kohe, et ooog ta räägib hispaania keelt. Ma tegin vähemalt kellelgi päeva heaks. :D
Rääkisin Skypes Eva-Stinaga ning perekond läks Bouqueti ''korraks''. Nii nad läksid kell 1ja praegu on kell 6. Suht korraks. Trenn jäi mul ka ära sellepärast. Nad nimelt ei anna võtit mulle. Nad ütlesid, et majas on selline reegel, et kas tulen nendega, olen kodus või lähen välja. Võtit ei saa. Nüüd ma siis olingi kodus ja ilm kisub jube koledaks.
Ma loodan, et ma saan mõni päev Rosariosse siiski. Kuigi ma ei tea, mis mu raha värgist saab. Väga suuur jama on sellega.
Mind kutsuti Buenos Airesse laupäeval aga ma ei lähe. Mul pole midagi teha seal, raha pole mõtete sellele raisata ja päev koos Rositaga on enesetapp. Ma ei tea, miks ta mulle ei meeldi. Rosita on nimelt mu tuguisik, kes on aastatses 60 ja peale. Minu koolis kunstiõpetaja(mulle õnneks kunsti ei anna). Muidu okei aga ah ma ei teagi. Pole vahet.
Eile haaras mind mõte, et kuidas ma jätan 8 kuu pärast kõik need inimesed siia. Kõik siia. Ma tahan muidugi Eestisse 100% tagasi tulla aga nii kurb on mõelda, et ma ei näe enam kunagi neid tüdrukuid, neid poisse ja ilusat Mini Cooperit ilusa poisiga. So sad. :)
Näeme 8 kuu pärast.
Olge paid ja miljon miljon musi teile.
Teie Raili. :)
*Sorri kui vead on, ma ei jaksa läbi lugeda.
teisipäev, 4. november 2008
NOVEMBRI!!! algus
Kõige pealt sorri, et ma blogi pole kirjutanud. Nüüd kui mul on inernet kodus, siis see peaks lihtsam olema, aga näed vot ei ole. Ma lihtsalt ei suuda end kokku võtta ja kirjutada siia, kuigi ma pean. Ma tean.
Ma ei mäleta, mida ma tegin eelmisel esmaspäeval. Kool ja trenn arvatavasti.
Teisipäeval helistas Graciela umbes viiendasse internetifirmasse ja oh imet. Nad ütlesid, et muidugi, 2 tunni pärast tuleb keegi kohale. Ma pole kordagi näinud, et midagi siin nii kiiresti liiguks.
Tuli siis interneti onuke kohale isegi tund aega varem. Jamas mingi 3 tundi, turnis mööda katust ja värki. Siia tuli välja, näed täna ei saagu netti. Juhuu. Ainult Argentinas!( For real)
Kolmapäeval tuli siis uuesti ja isegi ühendus oli olemas. Kuna ta ei rääkinud sõnagi inglise keelt, siis ta püüdis mulle seletada midagi arvuti abil. Sisestas oma jutu hispaania keeles ja programm oleks pidanud selle inglise keelde tõlkima. Tõlge oli suhteliselt selline keel, mida mitte keegi vist ei mõista. Mingi eriti segu inglise ja hispaania keelest. Ma loomulikult noogutasin koguaeg. Mida mul on õppida, kuidas panna juhe arvutisse, et internet töötaks? Jube raske.
Neljapäeva arvatavasti ei mäleta, ei usu, et midagi põnevat juhtus. A juhtus ikka.
Me läksime Gracielaga pangaautomaadi juurde, et proovida raha välja võtta. Raha me ei saanud ja ma arvasin, et mul on vale kood või midagi, sest automaat sõi kaardi ära. Ma olin veits paanikas oma krediitkaarti pärast aga Grac rahustas mind, et pole midagi, selle saab kätte. Siis läksime jäätist sööma ja Elviole tööle meeletus koguses liha ja vorste ostma.
Reedel ma ei läinud kooli, kuna pidime vara panka minema, et kaart kätte saada. Õnneks saime. Öeldi, et 48 tundi ei saa kasutada seda. Fain.
Õhtul läksime Tuti juurde klassiõdedega filmi vaatama. Eriti tropp film oli. See polnud oluline, et see oli õudukas ja hispaania keeles. Film ise oli täis debiilsus ja isegi MINA, kes vihkab ja kardab õudukaid, jäin peaaegu magama.
Siis läksime center'sse ja ma pidin ära külmuma, peaaegu oleks koju läinud aga ei. Pubis sain ma olla ka ainult kella 4-ni, sest kui ma ütlesin hostemale, et ma tahaks umbes 5 olla, siis ta tegi suured silmad ja küsis kuidas nii kaua. Ma arvan, et ta on märganud, et peod tegelikult lõppevad siin kell 7 hommikul. Mis siis ikka. Ma tulin ilusti neljaks koju, korralik ja tubli nagu ma olen.
Laupäev oli täiesti igav päev. Midagi ei toimunud, ilm oli ainult pilves. Imelik veits, sest muidu ma suren iga päev palavusse.
Pühapäev arvatavasti ka polnud midagi. Sõime lõunat Graciela ja Terezaga(Graciela ema), kuna Elvio töötas jälle.
Öösel ma magada ei saanud, kuna niii palav oli lihtsalt. Ma isegi võtsin oma teki ära ja tegin akna lahti. Ikka oli palav.
Esmaspäeval koolis lõpuks läksin inglise keele õpetajaga teise klassi. Kõige suuremasse siis(5 klass). Neil pidi paari nädala pärast lõpupidu vms olema ning õpetaja tahtis neid rahustada, kutsudes minu. Aga inimesed seal klassis olid tõesti lahedad, inglise keelt mõistsid umbes 6-7 inimest 25-st. Isegi hea. Minult küsiti näitaks, miks ma koguaeg musta kannan. See on varemgi neile ette jäänud. Siiski huvitav. Lõpuks nad viisid mind nii kaugele, et ma lubasin aasta lõpus hispaania keeles midagi rääkida. See on ÜHE KUU PÄRAST! Oi ma nii suren.
Peale kooli läks jälle pangaralli lahti. Raha ikka ei saanud. Pärast Graciela mõtles, et mis jama seel küll on. Ma vastasin loomulikult, Argentina! Ta hakkas naerma. Ma usun, et ta nõustus.
Trenn oli surm. Sul on tennised, retuusid ja pusa. 30 kraadi ning sa pead mingit kollast palli mööda väljakut taga ajama. Meeldivalt surmav aga mulle meeldibki, et see nii meeldiv surm on. Täielik koba ma polegi, kui võtta nii, et ma olen 4 nädalat käinud ja ma jäin kümnest inimesest neljandaks. Arenguruumi siiski on veel kõvasti.
Veel rääkis Graciela mulle, et siin on Itaalia koor. Küsis kas ma ei taha minna. Mis mõttes? Ma ei tea mitte midagi Itaaliast ja veel vähem ilusti kuskil kooris laulmisest.
Veel avastasin ma esmaspäeval, et see interneti onuke oli mulle üprisiki pervertse kirja saatnud. Okei, see polnud pervertne aga mitte just asi, mida ma väga oleks oodanud ja eriti keeles, mida ma ei mõista(inglise, hispaania eriti värdjalik segu).
Ma luban, ma püüan edaspidi rohkem kirjutada aga te võiksite ise ka midagi küsida. Ma ei tea, mis on teile arusaamatu või mida teada tahaksite.
Päikest teile. Tõsisielt, ma annaks veerand palavusest teile.
:*
Ma siiani ei usu, et juba on NOVEMBER! Alles oli eelmine aasta ja Matilde sünnipäev. Kohe tulevad ka jõulud. Need juba kolmandad, mida ma kodus ei pea.
Veel ütleks, kui hästi ma iga kord tunnen, kui ma blogi valmis kirjutan. Eriti uhke on olla. :D
Piltide kohta seda, et kõik, mis on, on Fotkis üleval. Rohkem pole midagi pildistada ning keegi mind ka ei pildista.
Ma ei mäleta, mida ma tegin eelmisel esmaspäeval. Kool ja trenn arvatavasti.
Teisipäeval helistas Graciela umbes viiendasse internetifirmasse ja oh imet. Nad ütlesid, et muidugi, 2 tunni pärast tuleb keegi kohale. Ma pole kordagi näinud, et midagi siin nii kiiresti liiguks.
Tuli siis interneti onuke kohale isegi tund aega varem. Jamas mingi 3 tundi, turnis mööda katust ja värki. Siia tuli välja, näed täna ei saagu netti. Juhuu. Ainult Argentinas!( For real)
Kolmapäeval tuli siis uuesti ja isegi ühendus oli olemas. Kuna ta ei rääkinud sõnagi inglise keelt, siis ta püüdis mulle seletada midagi arvuti abil. Sisestas oma jutu hispaania keeles ja programm oleks pidanud selle inglise keelde tõlkima. Tõlge oli suhteliselt selline keel, mida mitte keegi vist ei mõista. Mingi eriti segu inglise ja hispaania keelest. Ma loomulikult noogutasin koguaeg. Mida mul on õppida, kuidas panna juhe arvutisse, et internet töötaks? Jube raske.
Neljapäeva arvatavasti ei mäleta, ei usu, et midagi põnevat juhtus. A juhtus ikka.
Me läksime Gracielaga pangaautomaadi juurde, et proovida raha välja võtta. Raha me ei saanud ja ma arvasin, et mul on vale kood või midagi, sest automaat sõi kaardi ära. Ma olin veits paanikas oma krediitkaarti pärast aga Grac rahustas mind, et pole midagi, selle saab kätte. Siis läksime jäätist sööma ja Elviole tööle meeletus koguses liha ja vorste ostma.
Reedel ma ei läinud kooli, kuna pidime vara panka minema, et kaart kätte saada. Õnneks saime. Öeldi, et 48 tundi ei saa kasutada seda. Fain.
Õhtul läksime Tuti juurde klassiõdedega filmi vaatama. Eriti tropp film oli. See polnud oluline, et see oli õudukas ja hispaania keeles. Film ise oli täis debiilsus ja isegi MINA, kes vihkab ja kardab õudukaid, jäin peaaegu magama.
Siis läksime center'sse ja ma pidin ära külmuma, peaaegu oleks koju läinud aga ei. Pubis sain ma olla ka ainult kella 4-ni, sest kui ma ütlesin hostemale, et ma tahaks umbes 5 olla, siis ta tegi suured silmad ja küsis kuidas nii kaua. Ma arvan, et ta on märganud, et peod tegelikult lõppevad siin kell 7 hommikul. Mis siis ikka. Ma tulin ilusti neljaks koju, korralik ja tubli nagu ma olen.
Laupäev oli täiesti igav päev. Midagi ei toimunud, ilm oli ainult pilves. Imelik veits, sest muidu ma suren iga päev palavusse.
Pühapäev arvatavasti ka polnud midagi. Sõime lõunat Graciela ja Terezaga(Graciela ema), kuna Elvio töötas jälle.
Öösel ma magada ei saanud, kuna niii palav oli lihtsalt. Ma isegi võtsin oma teki ära ja tegin akna lahti. Ikka oli palav.
Esmaspäeval koolis lõpuks läksin inglise keele õpetajaga teise klassi. Kõige suuremasse siis(5 klass). Neil pidi paari nädala pärast lõpupidu vms olema ning õpetaja tahtis neid rahustada, kutsudes minu. Aga inimesed seal klassis olid tõesti lahedad, inglise keelt mõistsid umbes 6-7 inimest 25-st. Isegi hea. Minult küsiti näitaks, miks ma koguaeg musta kannan. See on varemgi neile ette jäänud. Siiski huvitav. Lõpuks nad viisid mind nii kaugele, et ma lubasin aasta lõpus hispaania keeles midagi rääkida. See on ÜHE KUU PÄRAST! Oi ma nii suren.
Peale kooli läks jälle pangaralli lahti. Raha ikka ei saanud. Pärast Graciela mõtles, et mis jama seel küll on. Ma vastasin loomulikult, Argentina! Ta hakkas naerma. Ma usun, et ta nõustus.
Trenn oli surm. Sul on tennised, retuusid ja pusa. 30 kraadi ning sa pead mingit kollast palli mööda väljakut taga ajama. Meeldivalt surmav aga mulle meeldibki, et see nii meeldiv surm on. Täielik koba ma polegi, kui võtta nii, et ma olen 4 nädalat käinud ja ma jäin kümnest inimesest neljandaks. Arenguruumi siiski on veel kõvasti.
Veel rääkis Graciela mulle, et siin on Itaalia koor. Küsis kas ma ei taha minna. Mis mõttes? Ma ei tea mitte midagi Itaaliast ja veel vähem ilusti kuskil kooris laulmisest.
Veel avastasin ma esmaspäeval, et see interneti onuke oli mulle üprisiki pervertse kirja saatnud. Okei, see polnud pervertne aga mitte just asi, mida ma väga oleks oodanud ja eriti keeles, mida ma ei mõista(inglise, hispaania eriti värdjalik segu).
Ma luban, ma püüan edaspidi rohkem kirjutada aga te võiksite ise ka midagi küsida. Ma ei tea, mis on teile arusaamatu või mida teada tahaksite.
Päikest teile. Tõsisielt, ma annaks veerand palavusest teile.
:*
Ma siiani ei usu, et juba on NOVEMBER! Alles oli eelmine aasta ja Matilde sünnipäev. Kohe tulevad ka jõulud. Need juba kolmandad, mida ma kodus ei pea.
Veel ütleks, kui hästi ma iga kord tunnen, kui ma blogi valmis kirjutan. Eriti uhke on olla. :D
Piltide kohta seda, et kõik, mis on, on Fotkis üleval. Rohkem pole midagi pildistada ning keegi mind ka ei pildista.
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)
