22 november.

 Niisiis. Jällegi üks nädal möödas, kui ma kirjutanud pole.

Eelmise laupäeva kohta nii palju, et ma ei läinudki välja. Hull laiskus oli või ma ei teagi mis. Olin sõber natuke VT-ga(kuigi me pole juba ammu sõbrad ja ei saa selleks vist ka kunagi). Läksin suhteliselt hilja magama, lootes, et homme ei pea ärkama vara. Aga näed, kõik läheb alati vastupidi.

Pühapäeval pidin mingi kell 10 tõusma, seega ma olin üli tige ja väsinud. Enesetunne jäi ka suheliselt soovida. Nimelt Elvio otsustas hommikul, et ta tahab San Franciscosse sööma minna. Autoga sõitsime 1,5 tundi ja ma tõesti mõtlesin, et sinna ma suren. Mul oli lihtsalt niiii halb olla. 

San Francisco asub Cordoba provintsis aga tegelikult on väga Santa Fe piiri ääres. Suur liin on. Seal läksime külla Elvio sugulasele, kellel nüüd seal uus korter. Läksime sööma kuhugi kaubanduskeskuse moodi asja. Gracielal oli ka halb nii, et ostisme mingid tabetid endale. Veits tuli elu tagasi, aga mitte täielikult.

Peale söömist oli juba enam vähem hea olla. Läksime siis toidupoodi. See oli selline nagu Rimi pmt. Seal olid juba jõuluasjad müügil. Sel hetkel tuli küll Eesti igatsus täiega. Mõte plastmassist kuusest polnud eriti turgutav aga kes teab. Aga siis järsku läks Eesti igatsus üle ja tuli Inglismaa igatsus. Noo kui ma kahed jõulud juba seal olen veetnud, siis ei imest ka. Kõik tundus täpselt nagu Inglismaal ainult, et see 30 kraadi sooja polnud kuigi sama. 

 Läksime siis uurima alkoholi. Ma ei tea isegi milleks ja ma avastasin, et siin on see ikka KÕVASTI odavam kui Eestis. Veine oli meeletult palju. Ma proovin teile varsti saata siit ehk midagi, Dulce de Leche likööri vms. Aga odavam on tõesti palju.

 Siis läksime sugulase juurde tagasi, et Elvio saaks veits puhata. Mina, Graciela ja sugulane-kelle-nime-ei-mäleta otsustasime linna minna. Seal oli mingi kohaliku raadio sünnipäeva tähistamine. Laval tantsisid eriti haigelt mingid tüübid. Mulle väga pinget ei pakkunud ning läksime poode vaatama. Väga palju sai naerada nende eriti jubedate sporditossude üle. Helkuritega Niked nagu Itaalas Krisiga mõnitasime. Või jalanõud dinosaurustele. Igatahes väga rõvedad!

Otsime jäätist(kookose, tiramisu ja piparmündi jäätist sõin minaa). MMm kui hea, siin on tõesti parimad jäätised. Isegi Eesti jäätistest paremad. 

Õhtul umbes 8 aeg jõudsime koju. Ma olin liiga väsinud, et linna minna kuigi teised kutsusid. Ma nautisin und selle asemel. 

 Esmaspäeval ma koolis ei käinud, sest me pidime Rosariosse minema aga ei. Jälle ei läinud kuna me oleks saanud alles kell 12 minna ja see oleks liiga hilja olnud. Tennis jäi ka ära, kuna treeneril valutas kõht. Jebidijee.

   Teisipäeval-uskuge või mitte- läksime Rosariosse! Hommikul kell 7.30 bussiga. Bussid on siin palju mõnusamad. Ruumi on, et end liigutada ja normaalselt olla. 

Rosario on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii mõnus. Mulllle niiiiii meeldib. Kui Stina siia kolib, siis ma tulen sulle külla mingiks kuuks ajaks raudselt. Siis ma jõuaks ehk kõik poed ka läbi käia, sest neid on MEELETULT. Need on küll sellised tillukesed aga neid on palju. 

Ostsin endale kahed kingad, pluusi, püksid, puudri, kõrvaklapid + kommi Eestisse ja mõned kingitused(ärge lootke midagi, ma ei ostnud palju). 

Saime kokku Graciela õetütrega, kes käib seal ülikoolis. Käisime temaga kuskil eriti ilusas kaubamajas. Seal müüdi Burberryt, Miss Sixtyt, D&G jne. Hinnad polnudki üllatavalt suured. Muidugi kallis aga mitte nii kallis, kui ma arvasin. Seal oli üks niiiii ilus kleit aga emme-issi õnneks mu krediitkaart ei töötanud ja ma poleks seda saanud osta. Sõime mingeid erit häid asju ja kell 16.30 tulime bussiga tagasi. Tagasi tulla oli veeel mõnusam, kuigi buss oli logum.

Enne Rosariot on mingi rajoon, kus on nii öelda suvilad või suvitamiseks mõeldud majad. Need on rikaste majad. See oli nagu paradiis, igalpool olid basseinid ja tenniseväljakud ja ilusad majad ja üldse. 

    Kodus aga ootas mind pakiteade. Eestist oli pakk jõudnud. See oli tõesti eriti hea päev. 

     Kolmapäev ei olnud nii ilus(tegelikult oli aga teisipäevaga võrreldes polnud). Käisin koolis, sama värk. Rääkisin klassiõdedega(selle nimi on areng keele osas). 

Koju tulles tuli välja, et pakk polegi siin vaid hoopis San Lorenzos. Noo on inimesed. Eelmine pakk saadeti ka teise Argentina otsa ja nüüd see ka kuhugi mujale. Graciela maksis mingid pesod et see siia toodaks. Järgmine nädal siis ehk saan kätte. 

Jama number kaks. Tahtsin saata Eestisse pakke. Alguses öeldi, et tehke 2 eraldi pakki, siis on odavam saata. Nii tegime siis kaks eraldi pakki ja mis siis välja tuli? Ikka on sama kallis. Ma siis maksain lõpuks selle 200 pesot ära ja nüüd on pakid teel Eestisse. :)

Neljapäeval ma ei käinud koolis. Isegi ei tea miks, pärast selgus, et kool pidi hakkam hoopis 11.10 ja ma ärkasin 11.10, nii et läks nihu. Suva, ainult et Rosita jälle inises midagi mu kallal. 

Reedel oli mõnus kool jällegi. Nüüd ainult 5 päeva veel ja siis SUVII! Ma sain tead, et meie kuuesest seltskonnast 4 tükki on suvetööl ehk siis me Tutiga oleme ainsad, kes ei pea detsembris ja veebruaris koolis käima. Ilus elu. 

Päeval oli tennis ja treener ütles, et järgmine reede on viimene trenn. Mis mõttes, selle nimel ma siin elangi. Tegelikult mitte aga mulle niiiiii meeldib siin tennist mängida ja kuidas ma siis peaks 3 kuud ilma selleta olema. Ma ei tea. 

Õhtul käisime Danila ja Adrianiga jälle plazas mate con jugo'ga joomas. Muud põnevat polnud

  Laupäeval ehk täna hommikul läksime maja vaatma. Mu hostpere nimelt tahab maja osta endale. See kus ma präegu elame, on renditud, üüritud, mis iganes.

Eelmisel õhtul ütlesin Gracielale, et äratgu mingi 10.30, mitte 11.15 kui ma minema peame hakkama. Lubas mind äratada. Hommikul siis ma lõpuks ärkasin ise üles, küsisin Gracielalt, mis kell on. Oi näed 11.15 ja me hakkame kohe minema. Olin veits tige aga see läks ruttu üle.

   Maja on minu arust täiega kena. Suur võibolla neile kahele aga mulle meeldib see ikka täiega. Seal on hästi suur aed ja see asub pool kvartalit plazast. Põhimõtteliselt suhteliselt keset linna. Ma ei tea, kas nad siis tahavad seda või mitte aga see on maja, mida nad juba 4 aastat on oodanud nagu ma olen aru saanud. Hetkel lihtsalt rahaga jamad lood ma arvan, kuna kui vihma ei saja, siis vili ei kasva ja raha pole. Lihtne ja loogiline aga kurb. Eks näeb, ma olen igatahes selle maja poolt. 

Täna ma lähen õhtul välja. Kindlasti, ei jaksa kodus enam uimerdada ja nolifer olla.

Ps. Praegu läksin kuupäeva vaatma ja mis mõtttes juba on 23 november?! See ei ole võimalik.  

:*