Jaanuar-kolimine, lein

Hei teile! Kuidas te elate? Hästi ma usun.

Ma pole nüüd suhteliselt pikalt midagi kirjutanud, aga mul on isegi vabandus olemas. Me kolisime! Uues kodus polnud interneti ja vanasse kodusse ma lihtsalt ei viitsinud selle pärast minna. Polnud nagu hullu vajadust ka või nii. 

Teisel jaanuaril sai mu pere siis maja võtmed kätte või siis lepingu sõlmitud ja eelmised elanikud olid selleks ajaks välja kolinud. 

Esmaspäeval(5.jaanuar) hakkas Graciela vend koos mingite töömeestega meie köögi ja mingeid muid seinu värvima ja pahteldama(jällegi ma ei tea, mis sõna see on). Kolmapäeva õhtuks oli põhimõtteliselt kõik valmis(maja eest polnud aga see pole väga oluline ka). Hakkasime siis TAASKORD kõike puhastama(siiani on siin see süsteem, et topelt kõike teha on ju alati parem. Ehk ma mõtlen seda, et enne puhastame kõik ära ja siis tullakse värvima ning siis puhastame kõik uuesti). Ma olin suhteliselt kindel, et hommikuks olen ma kemikaalidest mürgituse saanud+ ma haisesin ise nagu mingi kodupuhastusvahend. Siis edasi umbes 4 tundi tassisime igast asju majja, nii et kõik kohad olid kaste, kilekotte ja muud sodi täis. Kella 11 Grac ja Elvio läksid koju(ehk vanasse majja, kuigi mina seda enam koduks nüüdsest ei nimeta), ma läksin Tuti juurde. Läksime plazase, nad(Tuti ja Flor) sõid jäätist. Mina mitte, sest haha mul on käsil tervisliku toitumise misiganes asi. Ehk siis ma ei söö magusat, pagaritooteid jne. Ja eriti veel õhtul kell pool 12. Kella kaheteistkümneks läksin ma koju, sest ma olin Kurnatud( :D ) ja järgmine päev ma teadsin on ees veel hullem kolimine. 

Neljapäeval siis kolisime lõplikult sisse ja õhtul ma lihtsalt ei jaksanud kuhugi minna. Mõtlesin, et nagunii reedel lähen. Aga põhiline uudis on see, et mul on SUUR VOODI! Ma kui täielik geenius lükkasin kaks voodit kokku ja tegin sellest ühe suure. Lõpuks ometi ma saan normaalselt magada.  

   Reedel siis sättisime asju uude majja sisse. Uskuge mind, asju on neil lihtsalt LIIGA palju. See pole normaalne(okei tegelikult Eestis on ka meil liiga palju asju...Väike vihje teile!!) . Õhtul läksin välja. Mu sõbrad leidsid, et kohutavalt naljakas on Eestit mõnitada. Ma sain ikka suhteliselt vihaseks ja siis nad olid sunnitud vabandust paluma. Ma tõsiselt olen mõelnud, et mul on vaja uued sõbrad leida. Või kedagigi, sest nendega ma lihtsalt ei jaksa ja ei taha enam suhelda. Nii, et kell 1 ma ütlesin, et ma lähen koju ja nendega Chocolatesse ei lähe(Graciela enne ütles mulle ka, et ma pean võibolla varem koju tulema, sest ta ei tea, mis kell nad kuhugi lähevad). Istusin ukse ees ja kuulasin muusikat. Siis kutsus mind naaber enda juurde seltsi. Ta istus mingi sõbrannaga ja rääkis juttu.

 Uuteks naabriteks on meil naine, kellel on 3 last. 2 tütar ja 1 poeg. Üks tütar on 25, teise vanust ei tea ja poeg on 19. Üliüli toredad on. See ''ema'' oli geograafia õpetaja nii, et kui ta teada sai, et ma Eestist olen, siis kohe nimetas 3 Baltiriiki ja aastad, millal iseseisvusid. See on tase, sest kui ma ei eksi, siis minu koolis georaafia õpetaja oli natukene segaduses sellest, kus Eesti Täpselt asub.  

 Rääkisime mingi poolteist tundi umbes ja siis läksin tuttu. Hommikul Grac ja Elvio läksid ära. Ma jäin koju ja pidin lõunat koos Cintya( või Cyntia?), Bianca ja Seguga sööma. Kui Cintya umbes kell 1 siia tuli, ütles ta, et Roberto surigi ära. Jah, Roberto SURI ÄRA! 

 (Natuke ajalugu: Roberto oli Graciela(mu hostema) õe mees. Tal oli vähk. Sellepärast Elvio ja Graciela pididki minema teise linna haiglasse, et olla Gladi(Graciela õde)le toeks. )

  Laupäeval siis umbes kella 10 ajal õhtul võeti mind ka peale ja läksime Bouquete( mu pere elas seal enne ja Graciela õde elab ka seal), et olla Roberto ära saatmisel ja muu selline. Terve öö oli Roberto kirstuga mingis majas ning terve öö käisid inimesed seal teda vaatamas ja kaastunnet avaldamas. Vahapeal käisime Graciela ja Elvio juures teed ja kohvi joomas(ma magasin ka natukene haha). Pühapäeva hommikul umbes pool 12 läksime kirikusse.Kõik ütlesid, et rahvast oli ikka väga palju Bouquete jaoks(see on nimelt väike küla).Belen ja Gladys nutsid kõge rohkem vast( Robertol ja Gladil on 2 tütart-kaksikud Belen ja Valentina). Käisime kirkus ära, siis läksime surnuaeda(siin need on hoopis teistsugused kui Eestis, pilte ma ei teinud sest minu arust on kole pildidstada midagi koledat). Rahvast palju, enamus nutsid. Ma ei nutnud aga pisarad olid silmas küll. Ma nutsin laupäeval, siis kui ma teada sain, et ta ära suri. 

Peale surnuaeda läksime Gladyse juurde sööma(ainult meie pere, Marcose pere ja 2 kellegi sõpra) Siin ei ole sellist peielauda nagu Eestis on, et kõik koos peale matuseid süüakse sülti ja juuakse viina või midagi iganes. 

 Ei, tegelikult pühapäev oli suhteliselt selline...tuim.  Õhtul istusin kodus ja ei teinud põhimõtteliselt mitte midagi. 

   Esmaspäeval sain teada, et ma äkki saan joogasse minna, aga see pole veel kindel, sest siin ju suvi ja enamus inimesi puhkavad. 

 Teisipäeval lõpuks lõpetasin kodus passimise ja läksin teiste klassiõdedega välja. Õhtul tuli tädi koos oma tütarde ja nende novio'dega( poistega, peigmeestega kui teile parem on nii:D) meile külla. Vaatasid maja ja Velentina suutis mu adapteri ära lõhkuda. Uues majas mul ei lähe arvutilaadija mitte ühtegi stepslisse(on vist see sõna?) ja siis ma kuidagi sain lõpuks laadima. Aga jama oli siis, kui Valentina koperdas juhtme otsa(täname kõik Appelit, et neil on koperduskindel laadija ehk magnetiga, nii et arvuti ei kuku põrandale kui sa juhtmele otsa koperdad ja mida ma ka tihti teen) ja adapter läks pooleks. Aga kuna ma olen sündinud mäkaiver, siis ma parandasin selle ära ja nüüd see töötab veel paremini, kui enne.

  Kolmapäeval siis läksingi joogasse hommikul kell 9 koos Gracielaga. Ülimõnus oli. Ikka väga. Me hakkamegi nüüd esmaspäeviti ja kolmapäeviti käima seal. Kedagi peale meie pole, sest on suvi nagu ma ütlesin.  Õhtu poole käisin Tuti õe poisi juures. Tal on täielik paradiis kodu. Lihtsalt ulmeliselt ilus bassein. Õhtu poole tulid mulle külla 2 tüdrukut, kellega ma tuttavaks pidin saama. Mul õhtul tundus nagu täitsa elu olevat. 

 Neljapäeval tulid üllatus-üllatus internetionud. See kord polnud see pervar El Trebol ist vaid hoopis kaks täiesti kobedat kutti San Fransiscost. Igatahes ma sain interneti aga pakke Eestist mitte. Lubati, et täna saab, aga ei saanudki. Emps saatis juba detsembri alguses mulle jõuludeks 2 pakki ja siiani pole midagi kohal. Ehk veebruari keskel saan siis oma kivikõvad piparkoogid. VIVA LA ARGENTINA ma ütlen.  See tegi mu suht tigedaks aga sain üle. Õhtul käisin väljas. Me kõndisime tänaval ja järsku hakkas mingi koer seljataga haukuma. Ma hüppasin ja kiljatasin ja vehkisin kätega. Ma niimodi ehmusin(loomulikult teised ka mu peale). Siis ma naersin-köhisin-nutsin läbisegi. Ma olen lollakas, täpselt nagu siis, kui ma Eestis iga asja peale ehmusin ja siis karjusin. Sama lugu nüüd jälle. :D

 Täna suri ka meie eelmise naabri mees ära. Ma ütleks, et aasta 2009 on küll päris hästi alanud, kui ühes postituses on räägitud kahest surmast.

23.jaanuar ma lähen 16 päevaks reisile Lõuna-Argentinasse. Ushuaia-Chalten ja El Calafate'sse. Nii, et mind siis pole põhimõtteliselt pool kuud. Ma luban, ma teen palju pilte kõigest( ma tahan pingviiiine nähaa!). Niikaua adios!

 

Peatse nägemiseni.