Kuna ma tean, et umbes 90% teist nagunii kunagi mu pilte ei vaata, siis ma mõtlesin, et paneks midagigi siia ka !

Talv tuleb!

HEIIIII!

Ma ise ka vaatasin, et täitsa jube kui vähe ma kirjutan. Samas pole ka millestki kirjutada. Minu jaoks on kõik niii tavaline. Sellepärast ma ootakski natukene vastukaja teie poolt(see vihje oli nüüd küll üpriski selge)!!!!

   Las ma mõtlen. Nädal möödus nagu kõik nädalad mööduvad. Käisin koolis, olin enam-vähem tubli, kirjutasin ja värki. Kolmapäeval oli tennis. Ma ikka nii armastan seda. 

 Neljapäeval ma ei käinud koolis, ma ei oska öelda miks. Ärkasin üles ja kell oli pool 10. Kahtlane aga ma ei põe. Sorri aga mind väga ei huvita see kool siin (palun andeks kui ma kellegi tundeid sellega riivasin:D) . Muidugi see on koht, kus inimesi näha ja suhelda ja muud sellist. See mulle jah meeldib, inimesed on mõnusad. 

Reedel meil tunde polnud, sest õpetajatel oli väidetavalt koolitus või mina ka ei tea, mis asi. Meil siin juba vaikselt hakkabki olema nii, et iga reede on mingi püha. Nüüd tuleb ju vaba päev jälle( EMMEL ON SÜNNIPÄEV!) ja kunagi ammu oli suur reede ka. Ega mul midagi selle vastu pole, reedel on kõige nõmedamad tunnid ka. 

Õhtul läksin Florenzia, Florenzia, Josefina, Paula ja mingi 3 tüdrukuga veel, välja. Nad sõid Paula vanemate restoranis ravioole( ma alles nüüd sain teada, et eesti keeles on selline sõna, aga igatahes see on mu lemmik toit siin). Ma ei söönud, sest ma püüan siiski veel saledaks saada. Rõhk sõnal püüan. 

Peale seda, umbes kella 2 ajal, läksime El Establosse(see on pubi, võibolla keegi mäletab mingi aeg ma rääkisin ka sellest)mingisugust kohalikku rock-bänd kuulama. Kõik lood olid hispaania keelsed ja sound polnud kõige parem aga kuna nad olid kohalikud ja kõik peavad kuskilt alustama, siis ma ütlen, et oli hea. Mind isiklikult häiris kohutavalt, kuidas üks kitarrist mängis. Ainukesed kehaosad(ma tean see on vale sõna aga andke andeks), mis liikusid olid näpud. Noo kuidas sa saad olla rock-bändis ja end mitte liigutada? Teised olid lahedad ja vahepeal kutsusid oma sõbrad ka laulma. Mulle tuli kohutav nostalgia peale( vihje Carloz Pas).

   Kui nad mängimise lõpetasid, siis läksime Chocolatesse. Õues oli kuidagi väga vähe inimesi. Meil siiski saabub talv nagu näha. Sees selle eest oli palju-palju rahvast. Minu arust polnud eriti põnev õhtu. Mul võibolla lihtsalt polnud tuju. Ma ei jaksa käia ühes ja samas baaris terve aasta. Minu jaoks muutub igavaks. Koju tulin umbes pool 6. 

   Laupäeval ärkasin ja vaatasin, et kell on 8. See tähendas, et siin on kell 2. Ma olin NIII tige, et Graciela mind varem ei äratanud. Ta muidugi väitis, et äratas, aga ma olen ju kurt ja ei ärganud. Miks ma üldse ei kahtle ta jutus.  Igatahes, vahtisin niisama lakke ja kell 5 otsustasin end kokku võtta ja jalutama minna. Ma olen koguaeg tahtnud teile pilte teha sellest, kuidas ja millisetes majades meil siin ''negrod'', teisisõnu vaesemad, ohtlikumad ja laisemad inimesed, elavad. Päike loojus ja ilm oli NIIII ilus lihtsalt. Häid pilte sain ka, vähemalt ma olin rahul enam-vähem. Kõik vaatasin mind kui lumeinimest ja mõned küsisid ka, mille jaoks ma pilte teen. Üks mees arvas, et ma olen mingi ajakirjanik või pildistan linna jaoks, sest neil olevat linnavalitsuse või millegiga konflikt olnud. Aga, kes viitsib vaadaku album.ee -st rohkem pilte. 

Veel tahtsin ma öelda seda, et ma ei saa aru, mida need inimesed seal Eestis vinguvad. Vaadake, mis majades te elate ning mis toit ja riided teil olemas on. Siin inimesed elavad telliskividest karbis, millel on riidetükid usteks ning aknad, mis kohe kukuvad eest. Muidugi argantinlased ütlevad, et ''negrod'' ise ei viitsi tööd teha- jah ma olen ka seda näinud aga siiski. Minu arust see on kohutav, kuidas kõik pasundavad, et ''elu on nii kole, kuna majanduslangus on''. Jah võibolla ei saa enam käia igapäev Armanis riideid ostmas ja restoranis söömas. Mina usun, et see ongi õige, inimesed ehk nüüd lõpetavad natukenegi asjade ületarbimist. Ma tean mul on ka umbes 1000 asja, mida ma üldse ei vaja, aga mõnel on neid asju lausa 10 000. Nii, et mõelge natukene sellele, kui hästi me tegelikult elame seal Euroopas. :) 

  Õhtul oli meil perega siin söömine. Kana ja Marcos oli Mendozast veini toonud. Kes ei tea, siis Mendoza olevat Argentina üks ilusamaid kohti( see on provints ja provinsti pealinna nimi on ka Mendoza) ja sealt on pärit parimad Argentina veinid. Eestis kui vaadata, siis ka suurem osa veine on Mendozast. ;)

  Wacrosesse ma ei läinud, kuna nagu ma ütlesin, polnud tuju ja minu jaoks muutub üks ja sama koht igavaks. Istusin õues ja kirjutasin juttu Argentinast( seda veel ei saa lugeda, kunagi saab, ma luban) ja niisama nautisin õhtut.

Pühapäeval käisime Gladyse juures söömas. Marcos ja Segu läksid Rosariosse Bocat(jalgpalliklubi on see) vaatama ehk siis neid polnud. Olime seal 7 TUNDI!! Ma mõtlesin, et ma suren. Noo nii igav ja mõttetu oli. Korjasime apelsine, sidruneid ja ma tegin pilte. 

Täna käisin koolis ja tennist mängimas. Kahekesi Camillaga kobatsesime. Tõesti, me olime ülivõrdes kohutavad. 

 Kolmapäeval saan võibolla Cordobasse( linna) ja neljapäeval kuhugi lõunapoole, kus pidi palju vaesust olema. Ma NIII ootan!

Ma unustasin veel mainida, et keda huvitab siis Tuti, Jole, Flori ja Danilaga ma vist olen tülis või midagi sellist. Me pole tülis aga ega me väga ei suhtle ka. Nad vist solvusid lõplikult, et ma teistega palju suhtlen ja mul viskas üle nende käitumine, et on sõbrad ainult siis, kui nad tahavad. Nii ei tehta!!

Ma nüüd püüan Da Vinci koodi edasi vaadata. Ma eile püüdsin selle ära lõpetada, aga see oli nii õudne mu meelest, et ma lükkasin selle tänasele edasi.

   Aga päikest ja nautige kevadet, sest meil juba lehed langevad!

Cumpleano 15 !

    Tervist jälle mu rahulolematud eestlased! :D

Vingute mu kallal, et kord kirjutan ma palju, siis vähe ja peale kõige muu teen ka miljon kirjaviga. Mis te ootate minult? Ma proovin hetkel omandada hispaania keelt mitte eesti, nii et olge maru rahulikud ja ärge inisege mu õigekirja kallal. Ma tean ise ka, et see on kohutav.

   Tegelikult ma pole nii kuri ja ma olen isegi kaua positiivsel lainel püsinud. Eelmine nädal olin ma kodus kuni neljapäevani. Koolis ei käinud, sest ma olin( siiani olen mingil määral) haige. Tegin ausalt öeldes mitte midagi. No tõesti mitte midagi. Esmaspäeval ma ei saanud kurguvalu pärast magada, teisipäev juba oli rohkem inimese tunne. Kolmapäeval läks kurguvalu aga haha asemele tuli köha. Jõin teed mee ja sidruniga terve nädal. Mmm, Eestis on mesi parem muide.

Reedel läksin kooli, sest reedel pidi olema ühe tüdruku 15. sünnipäev. Siin on viieteistkümnes sünnipäev kõige olulisem. Või noh, nagu Ameerikas on ‘’sweet sixteen’’.  Mind küll õhtusöögile ei kutsutud kahjuks aga peole siiski kutsuti. Tavaliselt lastakse end pildistada enne pidu, et peo ajaks saaks kogu ruumi oma piltidega täita. Mõnikord saab kaasa ka CD nende piltidega(ma ei saanud, mitte et ma väga õnnetu ka selle pärast oleks). Suuremad ja uhkemad peod on siin enamasti Wacroses, aga Valentina( sünnipäevalaps) pidas ÕNNEKS mu kodu lähedal ühes mis-iganes-nimega kohas. Kui tavaliselt kantakse hästi suuri ballikleite, siis Valel oli küll väga lühike ja väga avar kleit. Ma ei ütleks küll, et ta väga 15 välja nägi aga mis siis ikka. Kohal oli ikka väga palju inimesi, väidetavalt oli kutsutud 300 inimest aga ma ei oska ka öelda palju tegelikult oli. Ma tantsisin seal 5 tundi ja kui ma koju jõudsin, siis mu jalad oli surnud. Noo ikka täiesti surnud ja väga valusad. Aga see oli seda väärt. Väga lahe sünnipäev oli. Põhimõtteliselt sünnipäev nägi välja nii, et alguses kutsuti lähemad inimesed(perekond, peretuttavad, parimad sõbrannad ja sõbrad jne.) sööma. Umbes kell 00.30 või 01.00 läksidd teised, kes oli kutsutud(ja mitte kutsutud). Sai süüa mingeid ma-ei-tea mida(ei oska öelda, sest ma ei söönud) ja juua ka miskit. Tantsiti. Palju palju hiljem visati inimestele igasuguseid naljakaid(minu arust pole naljakad aga idee on, et on naljakad) mütse, kübaraid, kummist elukaid ja asju, lipse jne. Tantsiti veel ja veel. Lõpuks tehti koteile ja jagata jälle süüa(ma ei söö liha ja pealegi nii hilja ka mitte).  Kell 5 või 6 läksin ma koju. Pidu küll hakkas selleks ajaks ära vajuma aga koju minekuks oli see siiski vara.

Laupäev olin kodune. Wacrosesse ei läinud, kuna ma siiski olen haige ja mõtlesin, et üks nädalavahetus võiks ju korralikult kodus olla. Läksin juba kell 12 magama(imeimeimeime). Pühapäeval sõime jälle perega siin. Ma tegin salatit ja katsin lauda.Ma tegin lõkke ka. Marcos jäi hiljaks 45 minutit ja siis ma mõtlesin, et mis siis ikka- teen ise lõkke.Panin põlema selle siis ja järsku kuulen keegi karjub selja tagant. Ma oli šhokis, et mis ma JÄLLE valesti tegin. Tegelikult Marcos oli üllatunud ja üliõnnelik väites, et ma olen esimene eestlane, kes tule on teinud. Ma tõin talle selle peale raamatu ja näitasin, et 24.juuni teeb terve Eesti lõket ja ma arvan, et peaaegu igaüks oskab paberi ja puud põlema panna(ma võibolla eksin aga 4 aastat ahjukogemust on kasuks tulnud) . Ma avastasin, et see aasta siin on mulle küll üks viharavi täielik. Elvio lihtsalt suudab niii idiootselt käituda, et ma lihtsalt tahaks närvi minna aga ma ei saa. Niisiis ma hingan sisse ja proovin mõelda, et ‘’pole minu viga, pole minu viga’’. Ma arenen täiesti. Kui ma tagasi tulen, siis vast ükski asi ei suuda mind enam vihaseks ajada. Ja nüüd te küsite, mis ta teeb? Ta lihtsalt käitub nii kuidagi...lapsikult. Te nagunii ei saa aru, Eva-Stina saab. :D

Mõnuzzz oli üle pika aja jälle meie juures süüa. Me käime viimasel ajal koguaeg Glady juures ja ma tõesti tüdinen juba vaikselt.

Võibolla saan see nädalalõpp minna Rosariosse Beleni juurde. Saaaaaks minema siit väikelinnast. Näeks muud maailma ka. Järgmine nädal äkki saab Cordobasse ja ma käin Marcosele nii kaua närvidele, kuni ta mu Buenos Airesesse viib.

   Täna ma koolis ei käinud. Ei oska öelda miks. Ma ei mäleta. Aga ma tean, et mul on külm, mu jalad on jääs ja ma lähen arbuusi sööma.

 

Edu teile ja varsti siis juba näebki....

Lihavõtted

   Väljas on ligi 30 kraadi, ma istun toas pusa ja villasest kleidiga. Haha, ma olen haige ja mu jalad külmetavad. Suhteliselt meeldiv on toas istuda tatilapp nina all terve päev. 

Jap, ma tean, et küsite KUIDAS selline asi võimalik on. Tegelikult on vägagi. Meil siin peaks teoreetiliselt olema sügis aga tegelikult on suht suvi või selline vahelduv. Meil ilmad koguaeg vahelduvad, ükspäev on külm, vihmane ja järgmine päev on 30 kraadi ja umbne. Ma, kui mitte sellise asjaga harjunud inimene, siis ei kannatagi seda + igal võimalusel nad panevad oma lkjsöafÖ' ventilaatorid ja õhukonditsioneerid tööle. Neid ma sallin veel vähem ja sellest nt valutab mul kurk juba mmm nädala aega kui ma ei eksi. Arsti juurde ma keeldun ka minemast. Mis mõttega ma lähen sinna ja tekitan segadust, kui ta mulle nagunii mitte midagi tarka ei ütle. Ning igasugust tabletijura ma endale küll sisse sööma ei hakka. 

Nüüd siis nädalast veits. 

  Esmaspäeval ma kooli ei jõudnud. Ei mäleta isegi miks. 

Teisipäeval oli koooool ja kolmapäeval oli ka. Ma tegin inglise keel töö järgi ja üllatus-üllatus, ma sain 10-ne! 10 on siin kõige parem hinne, pmt nagu Eestis 5+(ehk kõik on õige, sest Eestis siiski 5-e saamiseks võib teha paar viga vms, mitte et see tähtis oleks). Neljapäev ja reede olid meil vabad. 

Sügavalt katolikud nagu nad on, oli see püha neile tähtis. Neljapäeval ja reedel nad liha ei söönud. Minu pere vähemalt ei söönud( kõik sõltub inimestest ja perekondadest nagu ma olen harjunud ütlema, see et mu peres on nii ei tähenda, et KÕIK nii käituvad, enamus lihtsalt vast).

 Nädal enne või noh mõned päevad, tegime Graciga šokolaadimune ja jänkusid. Nii nunnud tulid, tagasitulles ma hakkan ka teile šokolaadist mune tegema, ma luban. :D Siin muide jagatakse šokolaadist mune pühapäeval, mitte reedel. 

Neljapäev möödus kodus passides, reede vist ka. Reede õhtul läksin Nati, Azuli, Nachi, Agu jne. tüdrukutega Chocolatesse( seda on suuremaks muide ehitatud). Üli tore oli ja koju jõudsin äkki mm kell 6. 

Pool 2 Grac äratas mind, et me sööma hakkaks. Elvio oli juba tööle läinud. Õhtul tegin esimest korda elus(!!!!!!) sibulakoorte ja niitidega munade värvimist. Välja tuli suht...ei saaks öelda ilusad ega ka koledad. Selline Harju keskmine. 

Öösel läksin naabrite juurde, tsillisime seal ta sõbrannadega ja väga tore oli. Kella kolme ajal sain Camiga kokku, et Wacrosesse minna(tal polnud kellegagi minna ja siis ma olin hea:) ). Wacros oli lahee, tõesti oli. Ma pole seal vist kunagi NII palju tantsinud. Nägin ühte tuttavat, keda ma ära ei tundud, sest tal polnud juukseid. Ma olin NII šhokis. Veel nägin Eva-Stina sõpra(nimi ei meenu nagu alati). Aga õhtu oli rohkem kui 10+ tõesti. Hommik....not so much. 

Ma sain magada 3 tundi ja siis tuli Grac, et nüüd lähme Glady juurde sööma. Ma ei saanud pesta ehk siis ma olin tige ja unine. Ma lihtsalt kohati ei saa aru, miks me peame Seal koguaeg käima. Võiks ju siin või Marcose juures olla. Ma pole Marcose juures mingi terve igavik käinud. Glady juures on alati KÕIK tegemata. Ma mõtlen seda, et kui siin või onu juures on söömine, siis meie teeme asja ja tegeleme ja värki aga seal peame ka meie kõik tegma. Minu arust on lihtsalt naljakas, ma saan aru tal on raske ja blablabla aga Belen ja Valentina ei viitsi ka kunagi mitte midagi teha, kuigi nad nagu peaks olema võimalised selleks. 

Vahet pole, olime seal. Sõime lalala, lõpuks mingi pool 4 hakkasime tagasi tulema. Ma ikka sama unine kui ärgates. 

Kodus pakkisin munad ära ja kinkisin Gracile ja Elviole. Õpetasin neile, kuidas mune koksida. Nad ei osanud. Tõsimeeli, aga see on andestatav, sest see oli siiski esimene kord nende jaoks.

Õhtul läksin vara magama(päeval ma ei julgenud, sest siis ma oleks raudselt öösel mingi kell 3 üles ärganud). Täna koolis ei känud, sest- ma olen haige ju. 

Olge tublid ja teate ikka, et vähem kui 60 päeva pärast olen ma tagasi?!

Mil besos. 

Ps... Tahaks sauna!

Sorri ma unustasin lisada oma esimese ja arvatavasti ka viimase kinokogemuse Argentinas. 

Ühsõnaga, ma tahtsin hirmsasti kinno minna Rosarios, Terje isegi nõustus minuga. Me siis jooksime läbi linna( sest ajaarvamine pole meie tugevaim külg) ja jäime veel 10 minutit hiljaks ka filmile.

Istusime siis kinos, peale meie oli veel 3 inimest( hull rahvamass ju, kas te ei arva?!). Passisime siis sinist ekraani ja kuulsime koguaeg mingit telefonihelinat kõlaritest. Istusime seal siis niimodi pool tundi kuni lõpuks öeldi, et kuulge see asi ei tööta ja filmi te ei näe. Ei, tegelikult ma isegi ei imesta, et nii läks. Siiski vaadake, kus riigis ma olen.

Aa, see ka et meil on mingid armunud kassid või ma ei tea, mis asjad naabriteks. Nad lihtsalt kräunuvad niii hullusti. See on ebanormaalne, üks öö ärkasime pool 2 sellepärast ülesse. Hetkel ka käib neil mingi teema seal väljas. Selline hääl nagu mingi inimene sureks. Noo tõesti.

Besos.

Carlos Paz ja Terje!

Tervist lõpuks ometi!

Jap ma tean ma pole Väga Kaua kirjutanud aga eks te teate seda ise ka ma arvan. Mul lihtsalt on hämmastavalt kiire olnud, kõigepealt käisin reisil, siis tuli Terje ja siis nagu polnud võimalust blogida. Nüüd vähemalt on midagigi rääkida. Juhtunud on mm...palju. Argentinas enam-vähem ainult head ja Eestis kohati ikka väga halba. 

Alustan siis märtsist. Ma käisin reisil Carlos Pazis 17-22 märts kui ma ei eksi, tõesti ei mäleta enam neid kuupäevi nii täpselt( see oli nii ammu ju). Käisin seal siis vanaema ja Graciela õega(ta ei ela Las Rosases). Noh tegelikult oli see ju mingi vanainimestega reis. Ööbisime kuskil hotelli moodi asjas, õigemini oli see motell  võiks öleda. Hotelli mõõtu see välja küll ei võtnud. Ma olin siis Tereza(vanaema) ja Mimiga(tädi) ühes toas. Ja arvake, kas meie tuba oli teisel korrusel ja kas meie akna taga oli köögi mingisugune korsten või ma ei tea mis asi, kust tuli sellist rasvast vastikut toidulõhna?  Nii et meil käis koguaeg võitlus( niiöelda), kas aken olgu lahti või kinni. Õhtuti oli mul ka raskusi magama jäämisega. Kes norskab? See kes esimesena magama jääb. Tõesti nii oligi. Mul jah see magama jäämine toimub teistest aeglasemalt, nii et norskaja tiitlit ma ei saanud. Suurena ma lepin küll oma mehega kokku, et keegi ei tohi norsata. Muidu pole võimalik ju magada. 

   Carlos Paz on NIIIIII ILUSS! Seda lihtsalt pole võimalik kirjeldada, aga eks te näete piltidelt. Ma mõtlesin, et olen vaene ja ei käi kuskil ekskursioonidel nendega eriti, ise oli palju põnevam. Ühel reisil käisin, laevaga jõel.Seal laeval oli üks 8 aastane poiss. Ta oli niiiiiiiii armas. Ma pole lasteahistaja aga ta tõesti oli niii nunnu:)

Ühsõnaga Carlos Paz on suhteliselt suur linn võrreldes Las Rosasega. Ma usun, et  see on kuskil Tartu suurune. Linna keskelt voolab läbi jõgi, mis läheb sujuvalt üle järveks kui ma ei eksi. Aga niiii mõnus oli seal jõekallastel istuda, pilte teha ja vahtida kuidas inimesed kala püüavad. Üldse, üliilus linn oli.

Päevaplaan üldiselt oli mul selline, et hommikusöök-läksin linna või jalutama-lõunasöök-veits uimerdamist-linna või jõe äärte- õhtusöök-välja elutädidega. Elutädid on siis mu onu naise ema ja ta sõbrannad. Nendega käisime iga õhtu väljas. Reedel käisime kasiinos. Nad alustasid mängides ja lõpetasid erapeol viinakokse juues. Jap, sellised ''vanainimesed'' siin. See erapidu oli millegi ma ei tea isegi mille jaoks, aga sisse me saime ja pärast tantsisme seal ka isegi. 

Järgmine öö läksime ka kasiinosse, siis oli veits igavam. Ma istusin baaris ja nad mängisid jälle. 

Aa, mul tuli meelde, et ma maksin veel ühe ekskurisooni eest. See pidi olema pühapäeval ja nagu pärast välja tuli- ma olin seal kohas juba käinud, kuhu me minema pidime. Niisiis tädikesed mõtlesid välja, et ma olen haige ja sellepärast ei saa minna. Läksime siis selle reisikorralda juurde, ma tegin haiget nägu ja üks tädike siis seletas et mul on ikka nii paha ja ma ei saa homme minna. Reisijuht ütles jaja, et muidugi ta küsib kas ma saaks raha tagasi. Ma hakkasin sealt siis ära kiirustama ja ta rabas mul käest kinni ja ütles ''Kõnni tasakesi, sa oled haige mäletad jah?''. Niisis ma loivasin sealt laua juurest minema. Pärast nad tegid veel nalja, et nad on halvad katolikud, kuna nad valetavad. Ei aga, ma olen ka väga osav hommikul sissemagamist teesklema ning nagu ma kuulsin on kõik siin varem nii teinud mingi asja tõttu. Eriti pidavat selline teesklemine mõjuma kui sa nutma ka hakkad. Nüüd te siis teate, et nii on kuidas elu käib...Argentinas:D

  Pühapäeval oli meil siis viimane öö seal. Me pidime kuhugi peole minema. Seal tantsisid ja laulsid mingisugused tüübid. Terve saal oli vanainimestega täidetud(ärge arvake, et mul midagi nende vastu on aga see on lihtsalt koomiline kuidas ma koguaeg endast umbes 4 korda vanemate inimestega reisin). Ma läksin sealt suht vara ära, sest mulle tuli vastu üks poiss, kes hotellis töötas. Me läksime siis kuhugi rocki baari istuma( ärge arvake midagi, sest minu arust ta tundus väga gey, mitte halvas mõttes üldse). Öösel jõudsin siin läbimärjalt ja paljajalu koju, sest vihma sadas ja ma ei jaksanud enam kõndida oma kontsadega. 

Meil oli hotellis veel üks töötaja, ta tegi öösiti ust lahti nendele, kes sisse tahtsid saada. Igatahes järgmine päev bussis istudes avastasin ma oma taskust mingisuguse kirja. Siis tuli mul meelde, et ta oli öösel mulle mingi asja kätte surunud- see oli mingi armastusluuletus enam vähem ja siis ta telefoni number.    Niisiis lõppes mu reis Carlos Pazis...võiks öelda, et on mida meenutada.

   Koju jõudes ootas mind juba ei keegi muu kui... TERJEEE! 

Jaaaaaa ta jõudiski kohale. Niii meeletult lahe oli see! 2 nädalat näha kedagi, kes EI ole Ladina-Ameerikast ja ei räägi ainult hispaania keeles aga siiski teeb kõike ringiga, mitte otse. Nüüd selgitus, kes on Terje( sorri, et ma sinust siin palju infot jagan): Terje on vahetusõpilane Ecuadoris, saime tuttavaks ELO-l(Eelorientatsioon, mida korraldab Yfu kõigile välja minevatele õpilastele). Peale seda siis nagu oleme nats suhelnud. Ta elab Pärnus ja käib Koidulas(mitte, et see vist oluline oleks). Ta hostõde tuli Argentinasse midagi tegema ning siis tal tekkis võimalus tulla mulle külla kaheks nädalaks.

Ma siin ei hakka rääkimast igast liigutusest, mis tegime aga midagi ma ikka räägin. Noo olime siin, ma käisin koolis ja ta magas hommikuti. Üks päev tuli ta ka kaasa, et näha, kuidas siin kool ja õppetöö on ja blablala. KÕIK inimesed vaatasid. Kui mind iga hommik mõned väiksed inimesed kooli ees ootavad siis on okei aga temaga koos oli meid küll rohkem kui 150 silma vaatamas. Üksi ma pole nii populaarne. 

    Reedel läksime Rosariosse. Käisime šhopingul ja raiskasime üli palju raha, tõsiselt ka. Kuigi ma nagu ei ostnudki eriti midagi. Tegime seal ikka igasuguseid meeletult suuri ringe ja pärast avastasime, et tegelt sinna, kuhu meil minna oli vaja, oli ainult 10 minuti tee. Me kõndisime oma pool tundi või üle selle. Tagasitulles ma andsin kogematta piletite müüjale vähem raha(loomulikult ma ise sellest aru ei saanud, enne kui Terje seda bussis mulle ütles:D) .Öösel istustime meie juures, rääkisime ja tegime vessi. Laupäeval oli kohustuslik Wacrose ring( hinnad on muide tõusnud Stina, nüüd on sooduspilet 12 pesot :S ) . Ta sai inimestega tuttavaks ja ma tantsisin klassivenna ja ta sõbraga mingit kalapüügitantsu või mis iganes asi see ka polnud. Terjest sattus vaimustusse mingi eriti puusi hööritav ja postitantsu tegev tüüp. Kodus olime kuskil 6-7 ajal vist või vast. Kell 10 oli äratus ja läksime San Franciscosse. Mul oli kohutav uni aga magada ei saanud. Käisime söömas ning sel ajal kui Grac ja Elvio poes käisid meie Terjega tegime mingeid debiilseid videosid ja pilte ja tantsisime ka. Ma avastasin, et me oleme üpriski Ladina-Ameerikastunud( vist on nii??). Vastame sisi üksteisele ja tantsime iga loo järgi, mis raadiost tuleb. 

Nädala alguses oli Kool-kool-kool. Vist, pole kindel, ei mäleta eriti. 

     Kolmapäeval, 1 aprill, oli Tuti sünnipäev. Ta pidas ka samal päeval, kuna neljapäev oli meil vaba. Oli Malviini saarte, Suurbritannia järgi Falklandi saarte, päev. Argentina ja Inglismaa on nende saarte pärast väga palju sõdinud.

Tagasi Tuti juurde. Sünnipäev toimus tema juures, kuuri moodi asjas. Seal oli laud ja toolid ja veits isegi ruumi liikumiseks. Sõime ja jõime, tantsisime ja tegime pilte( sorri aga need on saadaval ainult kutsega). Olid tüdrukud meie koolis ja poisid Totorasest. Seda, kes mulle Wacroses armastust avaldas, polnud. So sad, too bad, aga ta sõbrad olid väga lahedad. Üldsegi see oli üks paremaid sünnipäevi, kus ma siin käinud olen. Väga Eestilik oli kuidagi, kes teavad, need teavad. Umbes 2 ajal läksime linna ja mõtlesime Chocolatesse minna, aga seal polnud kedagi. Me Terjega läksime Lofti istuma, teised läksid ma ei tea kuhu. Tagasi koju jõudsime isegi vara, umbes kell 4 või nii. 

     Reedel sain ma ühe kohutava uudise Eestist. See oli lihtsalt...rohkem isegi kui kohutav. Esimene mõte oli, et Yfu ei saanudki mulle õigeks ajaks pileteid(nad nimelt broneerisid mulle piletid hoopis 12 juuliks mitte juuniks, kas pole tore) aga kui ema ütles, et Bäxi ei ole enam siis....ma ei teagi. See on jube! Minu viimaseks korraks teda näha oligi 07. august 2008, kell 13.30 umbes. Okei ma ei räägi sellest rohkem, ma hakkan muidu jälle nutma. Kõike head sulle, kus iganes sa ka pole!

   Õnneks oli mul Terje siin, kelle ma vedasin jäätist sööma ja kellele ma siis kurtsin( sorri muide, et ma nii palju rääkisin koguaeg:D ) . Õhtul oli meil söömine koos Marcose ja ta perega. Midagi lahkumispeo sarnast Terjele. Sõime nagu alati pühapäeviti ja ükshetk mul jälle lõid emotsioonid ülepea ja ma jooksin tuppa. 

Tegelikult on nii hea mõelda, et siin on ka perekond, kes on toeks. Te oleksite pidanud nägema kõigi nägusid, kui nad teada said ja mind haledalt vaatasid. Okei, liigume edasi selle teema juurest. Jälle.

    Õhtul läksime välja. Tegelikult pidime ühe klassiõega minema aga me lükkasime temaga kokku saamist koguaeg edasi, sest me tahtsime vessi teha kusagil. Olime plazas just kui vihma hakkas sadama. Jooksime siis mu maja ette mingi katuse alla. Istusime seal ja tegime pilte. Kuna me oleme mälukonnad ja unustasime välguka maha, siis Terje läks naabritelt seda küsima. Nad kutsusid meid enda juurde ja siis seal me olimegi. Rääkisime juttu, nad avastasid vesipiibu ja jõid õlut(meie ei joonud õlut, et te teaks!!). Me jõime Sprite-i. :D  Ma unustasin mainida, et naabri-Felixil oli sünnipäev ka. Lõpuks läksime siis poistega koos Chocolatesse, kus saime olla veits üle poole tunni ma arvan ning siis hakkas uuesti sadama. Noo ikka täiesti ülemõistuse kui palju seda vett alla kallas. Olime siis jälle katuse all nendega, sest koju oli võimatu minna. Ma pildistasin välku. Ei ma püüdsin pildistada välku ja taevast! * Lõpuks jooksime siiski koju ja ootasime uks taga umbes 20 minutit, kuni Grac meid lõpuks kuulis ja sisse lasi.

   Laupäeval läks Terje ära. 17.30 oli ta läinud. Kurb oli muidugi aga ma pigem olen rõõmus, et ta üldse sai tulla. 

Öösel ma läksin Analia sünnipäevale. Jube surmigav oli aga õnneks me polnud seal kaua. Käisime Flori juures riideid vahetamas ja siis Wacrosesse. Meil siin levisid jutud, et nüüd alla 16-aastased sisse ei saa. Ei tea, kas on tõsi või mitte aga dokumenti meilt küll ei küsitud. Õhtu oli super hea + ma andsin ühele tüübile vastu vahtimist. Ta lihtsalt oli see õnnetu kelle peal ma lõpuks oma arvamust avaldasin. Mind lihtsalt ajas närvi, kuidas kõik mu juukseid ja käsi käpivad. Mu sõbranna igatahes sai kõvasti naerda ja ma sain omale vihavaenlase vast. :D

Nüüd ma istun siin ja olen väga väsinud oma 9 tunnist magamisest 2 päeva peale kokku. Kirjutan blogi ja külmetan jalgu, sest meil on jääaeg tulnud. Öösel oli ainult 13 kraadi! Ma mõtlesin, et ei tea, kas sellise temperatuuriga saaks surnuks külmuda? Loogiliselt võttes vist ei saa aga mul oli küll tunne, et saaks. 

 Täna käis Gloria külas ja ladus mulle kaarte jälle. Homme pean kooli minema, üldse ei taha aga peab. Õnneks neljapäev ja reede on vabad nii( reedene tunniplaan on lihtsalt nõme, neljapäevane ka), et tuleb pikk nädalavahetus:) Grac juba tegi ise šokolaadimunasid, homme teeb veel. Mmmm, ma saan end paksuks süüa.

Muud uudised:

* Teisipäeval suri ära Argentina ekspresident Raul Alfonsin. Ta oli president aastatel 1983-1989. Buenos Aireses tuhanded inimesed lihtsalt seisid tänavatel järjekorras, et saaks teda ära saata, laulsid ja vehkisid lippudega. Meil igatahes kooli ära ei jäetud. 

* Meil on Eestis uus kutsu. 2 kuune must kolli. Nimeks on Coco Hennessy ja ta on, vähemalt piltidelt, maailma armsaim kutsu. Eks ma siis 2 kuu pärast tervitan teda. :)

* Mõned pildid on Fotkis aga nüüdsest panen ma uusi pilte ainult Album.ee -sse. Miks? Kuna Fotki teeb pildid niii väikseks ja see muutus lõpuks juba häirivaks.

*Ma sain teada, et mu vanaema käis Evita matustel. Kui lahe see nagu on?!

*Ma käin tennises jälle. NIII HEA on! Nüüd käin ainult klassiõega kahekesi. Pole enam neid väikseid ning enam pole mingi 1000 inimest mu üle naermas. 

* Mul oli veel midagi öelda, aga läks meelest. 

Ahjaa, nüüd on meil ajavahe 6 tundi. :)

Olge musid ja ma tänan, et te niiiiii kaua kannatasite. Ma proovin mitte nii laiskur olla enam. 

Siin on meie video: 

http://www.youtube.com/watch?v=HVUP4cN081A

Lemmiklugu: Fonseca- Te mando flores 

Terje + poisid:

Äike:
Wacros:
Tuti sünnipäev:
Tuti sünnipäev:

Carlos Paz:
Coco Hennessy:
Tuti sünnipäev:
Meie Bäxter: