Cumpleano 15 !

    Tervist jälle mu rahulolematud eestlased! :D

Vingute mu kallal, et kord kirjutan ma palju, siis vähe ja peale kõige muu teen ka miljon kirjaviga. Mis te ootate minult? Ma proovin hetkel omandada hispaania keelt mitte eesti, nii et olge maru rahulikud ja ärge inisege mu õigekirja kallal. Ma tean ise ka, et see on kohutav.

   Tegelikult ma pole nii kuri ja ma olen isegi kaua positiivsel lainel püsinud. Eelmine nädal olin ma kodus kuni neljapäevani. Koolis ei käinud, sest ma olin( siiani olen mingil määral) haige. Tegin ausalt öeldes mitte midagi. No tõesti mitte midagi. Esmaspäeval ma ei saanud kurguvalu pärast magada, teisipäev juba oli rohkem inimese tunne. Kolmapäeval läks kurguvalu aga haha asemele tuli köha. Jõin teed mee ja sidruniga terve nädal. Mmm, Eestis on mesi parem muide.

Reedel läksin kooli, sest reedel pidi olema ühe tüdruku 15. sünnipäev. Siin on viieteistkümnes sünnipäev kõige olulisem. Või noh, nagu Ameerikas on ‘’sweet sixteen’’.  Mind küll õhtusöögile ei kutsutud kahjuks aga peole siiski kutsuti. Tavaliselt lastakse end pildistada enne pidu, et peo ajaks saaks kogu ruumi oma piltidega täita. Mõnikord saab kaasa ka CD nende piltidega(ma ei saanud, mitte et ma väga õnnetu ka selle pärast oleks). Suuremad ja uhkemad peod on siin enamasti Wacroses, aga Valentina( sünnipäevalaps) pidas ÕNNEKS mu kodu lähedal ühes mis-iganes-nimega kohas. Kui tavaliselt kantakse hästi suuri ballikleite, siis Valel oli küll väga lühike ja väga avar kleit. Ma ei ütleks küll, et ta väga 15 välja nägi aga mis siis ikka. Kohal oli ikka väga palju inimesi, väidetavalt oli kutsutud 300 inimest aga ma ei oska ka öelda palju tegelikult oli. Ma tantsisin seal 5 tundi ja kui ma koju jõudsin, siis mu jalad oli surnud. Noo ikka täiesti surnud ja väga valusad. Aga see oli seda väärt. Väga lahe sünnipäev oli. Põhimõtteliselt sünnipäev nägi välja nii, et alguses kutsuti lähemad inimesed(perekond, peretuttavad, parimad sõbrannad ja sõbrad jne.) sööma. Umbes kell 00.30 või 01.00 läksidd teised, kes oli kutsutud(ja mitte kutsutud). Sai süüa mingeid ma-ei-tea mida(ei oska öelda, sest ma ei söönud) ja juua ka miskit. Tantsiti. Palju palju hiljem visati inimestele igasuguseid naljakaid(minu arust pole naljakad aga idee on, et on naljakad) mütse, kübaraid, kummist elukaid ja asju, lipse jne. Tantsiti veel ja veel. Lõpuks tehti koteile ja jagata jälle süüa(ma ei söö liha ja pealegi nii hilja ka mitte).  Kell 5 või 6 läksin ma koju. Pidu küll hakkas selleks ajaks ära vajuma aga koju minekuks oli see siiski vara.

Laupäev olin kodune. Wacrosesse ei läinud, kuna ma siiski olen haige ja mõtlesin, et üks nädalavahetus võiks ju korralikult kodus olla. Läksin juba kell 12 magama(imeimeimeime). Pühapäeval sõime jälle perega siin. Ma tegin salatit ja katsin lauda.Ma tegin lõkke ka. Marcos jäi hiljaks 45 minutit ja siis ma mõtlesin, et mis siis ikka- teen ise lõkke.Panin põlema selle siis ja järsku kuulen keegi karjub selja tagant. Ma oli šhokis, et mis ma JÄLLE valesti tegin. Tegelikult Marcos oli üllatunud ja üliõnnelik väites, et ma olen esimene eestlane, kes tule on teinud. Ma tõin talle selle peale raamatu ja näitasin, et 24.juuni teeb terve Eesti lõket ja ma arvan, et peaaegu igaüks oskab paberi ja puud põlema panna(ma võibolla eksin aga 4 aastat ahjukogemust on kasuks tulnud) . Ma avastasin, et see aasta siin on mulle küll üks viharavi täielik. Elvio lihtsalt suudab niii idiootselt käituda, et ma lihtsalt tahaks närvi minna aga ma ei saa. Niisiis ma hingan sisse ja proovin mõelda, et ‘’pole minu viga, pole minu viga’’. Ma arenen täiesti. Kui ma tagasi tulen, siis vast ükski asi ei suuda mind enam vihaseks ajada. Ja nüüd te küsite, mis ta teeb? Ta lihtsalt käitub nii kuidagi...lapsikult. Te nagunii ei saa aru, Eva-Stina saab. :D

Mõnuzzz oli üle pika aja jälle meie juures süüa. Me käime viimasel ajal koguaeg Glady juures ja ma tõesti tüdinen juba vaikselt.

Võibolla saan see nädalalõpp minna Rosariosse Beleni juurde. Saaaaaks minema siit väikelinnast. Näeks muud maailma ka. Järgmine nädal äkki saab Cordobasse ja ma käin Marcosele nii kaua närvidele, kuni ta mu Buenos Airesesse viib.

   Täna ma koolis ei käinud. Ei oska öelda miks. Ma ei mäleta. Aga ma tean, et mul on külm, mu jalad on jääs ja ma lähen arbuusi sööma.

 

Edu teile ja varsti siis juba näebki....