20.okt

Esmaspäev oli vaba päev nagu te teate. Kooli polnud ja trenni ka mitte. Ilm oli suhteliselt kole ning kohati sadas. Käisin väljas natuke, halva ilma tõttu aga ei tahtnud väga kaua olla.
Teisipäeval pole mitte midagi. Absoluutselt.
Kolmapäeval sadas, ikka suhteliselt mõnuga. Koolis oli külm ja tavaline. Trenni kahjuks jälle polnud, vihma tõttu. Siin vihmaga põhimõtteliselt elu pole. Natukene aga mitte palju.Mina elan.
Ma käisin jalutamas ja nägin lammast ja koera mängimas. See on kõige armsam asi, mida ma viimasel ajal näinud olen. Lammas püüdis süüa, aga kutsikas tahtis mängida ja näksas teda ninast. Lammas tõstis ainult kurja pilgu nii kauaks kuni koer lõpetas ning siis jätkas söömist. Nii toimus see umbes 10 korda, kuni nad avastasid minu.
Neljapäev kool-sama kõik ainult, et ilm oli ILUS! Jälle täiesti sinine taevas ja päike.
Reede oli vast üks viimase aja kõige põnevamaid päevi. Päike paistis, isegi koolis oli tore olla. Õhtuks kutsuti mind pubisse ning uskuge või mitte- Graciela lubas mul kella neljani olla! Tingimus oli, et ma räägiks hispaania keelt ka natukene.
Kell 9 läksime Tuti juurde, et ta saaks juukseid sirgendada. Siis läksime staadioni juurde, et kokku saada klassivendadega, Flori ja Luisinaga. Nad grillisid liha ja sõid hamburgereid. Kuna ma liha ei söö, siis ma söönud midagi. Jõime mingit Argentiina jooki põhiliselt poistega ja nad mängisd tõde või tegu. Midagi põnevat mängus polnud, üks klassivend hüppas aluspükste väel mööda parki ringi.
Siis läksime Tuti juurde korraks ning siis linna. Käisime korraks pubis. Kell oli alles 2 ehk eriti mingit elu seal veel polnud. Siis istusime natuke linnas ja varsti läksime tagasi. Nüüd ma tean, mis tunne on kui sa lähed pubisse ja IGA inimene, kes seal on vaatab sind. Seisime natuke keset seda ja need olid arvatavasti mu Argentiina kõige piinlikumad 15 minutit( midagi ei juhtunud).
Alguses olin ma põhiline, kes teisi tantsima üritas saada. Hiljem aga krabas mingi tüüp mind tantsima ning siis selgus, et ma ei oska ikka üldse tantsida. Vähemalt mitte nii nagu nemad või siis mitte nii hästi kui nemad. Mind lohutas see, et ma olin võimaline midagigi õppima ja lõpuks tuli natukene välja ka. Siis tulid teised klassiõed, kõik oli tore, KUNI kell sai 4 ja ma pidin koju minema. See oli siis mu esimene väljas käimine Argentiinas. Ma võin öelda, et mulle tõesti meeldis ja see on eriti lahe, kuidas kõik tantsivad. Nad tantsivad elavalt ja suurelt, hoopis muu, mis Eestis. Keelt rääkisin ka, põhiliselt Floriga.
Laupäeval äratas Grac mind kell 12, et lõunat süüa. Tõusin vaevaga üles ning siis selgus, et veel me ei söögi, sest Elvio pole kodus. Ma oleks saanud pool tundi veel und natutida aga mis siis ikka.
Pärast käisime 8 tüütusega( loe lapsega) jäätist söömas. Nad suutsid mind jälle närvi ajada aga Graciela ütles, et ma ei paneks neid tähele(nagu ma seda IGA jumala päev ei püüaks). Hiljem võtsin aias päikest, sest ilm oli taevalik. Seltsiks oli mul muusika, ristsõnad ja mu peale haukuv Loli. Elu oli kuidagi väga ilus. Siiani on, kuna elu ongi ilus.
Pühapäeval oli emadepäev. Hommikul ma tegin pannkooke Gracielale kingituse asemel. Peale seda läksime Marcose juurde sööma. Kohale tuli isegi Graciela õde ja ta pere.
Hiljem läksin Tuti juurde matet jooma ja laupäeva õhtuseid uudiseid kuulama ning siis linna. Kuna oli püha siis toimus kontsert ja linnas oli hullult palju inimesi.
Täna oli kool nagu ikka. Läksin tennisesse poole kolmeks. Siis selgus,et seal polegi kedagi peale kaheksa mehe. Siis ma ootasin treenerit seal tund aega kuna mulle öeldi, et ta tuleb kohe. Kokkuvõtteks ma treenerit ei näinudki. Koju tulles selgus, et õues on 30,7 kraadi. Nüüd ma siis tean, miks ma palavusse tenniseplatsi ääres surin oma pusaga, retuuside ja tennistega.

:*