Raili avastas laupäeva.

Nii, lubasin endale, et täna kirjutan blogi lõpuks. Ma isegi vist saan hakkama ja seega üks lubadus täidetud. Kuigi samas ma lubasin ka rohkem kirjutada, kahe otsaga asi.

Niisiis, esmaspäevast te kuulsite. Rohkem midagi.
Teisipäev ei mäleta aga vast oli kool või siis uni. Kool ma usun siiski ning Rosariosse ei läinudki. Jura.
Kolmapäeval oli kool. Ma olen juba täitsa aktiivseks muutunud koolis. Püüan kuulata vähemalt ja miskit kirja ka panna.
Hommikul oli üliilus ilm. Koolis surin palvusse ja kodus ka. Hakkasin siis trenni minema, aga mul tuli meelde et täna on trenn pool tundi hiljem. Jobu. Jõin nats Gracielaga matet õues ja siis tuli järsku ülimalt tugev tuul kuskilt. Hakkasin siis trenni minema ja jõudsin järgmise tänava nurgani, kui hakkas tibutama. Mõtlesin siis, et vast tennist pole kerge vihmaga ja tulin tagasi. Vaevalt jõudsin tuppa kui vihma tuli nagu ämbrist. Noo ikka täiega. Graciela jäi hoovi katuse alla ja tuppa ei saanud. Kuidagi siis jooksi tuppa lõpuks. Niisiis jäi trenn ära ja terve õhtu oli jätkuvalt halb ilm.
Neljapäeval olin koolis, ootasin Gracielat kuna pidime panka minema jälle. Aga ta ei tulnud. Muud põnevat polnud, käisin jooksmas ja ilm oli jälle ilus.
Reedel olin kooli 4 tundi, kuna siis tuli Graciela ja läksime panka. Loomulikult raha ma ei saanud ja automaat sõi mu kaarti(kaardi ma ei tea kuidas õige on) ära. Pidin siis pool 2 sellel järgi minema, kuumus oli meeletu jällegi.
Trenn jäi ära kuna ma ei tea, kas vale trenniaeg või mind meelega ei lasutad aeda. Igatahes paltsil olid kõik nimesed ja värav oli lukus. Loomulikult keegi seda mulle ka ei avanud. Jällegi jäin trennist ilma.
Õhtul tulin Adrian ja Danila meile matet jooma nagu nüüd kombeks saab vist. Nendega on jumala lahe, tunnen end koduselt, sest Adrian mõnitab mind koguaeg. Nad on üldse kuidagi pool segased ja imelikud, õnneks. Ära minnes siis leppisime kokku, et nad tulevad mulle 11 või poole 12 ajal järgi, et minna linna jäätist sööma või ma ei tea mida tegema.
Läksime siis 12 ajal välja ja jalutasime veist. Rahvast veel polnud kuigi palju, kui me jäätise söömise lõpetasime. Kuigi jäätist sõid paljud. Loogilisus puudub ma tean, aga see on Argentina.
Passisime natuke politsejaoskonna ees pinkidel ja rääkisime kõigest. Noh ehk Adrian üritas mulle poissi sokutada ja nad õpetasid, kuidas olla nii, et keegi teada ei saa. Väga hea. Nimelt me jõudsime Danilaga kindale veendumusele, et terve linna räägiks minust kui ma kellegagi oleks. Päris tõsisiselt. Koju läksin poole 3 aeg. Vaatasin Ugly Betty teist hooaega ja läksin tuttu mingi kell 4.
Laupäeval siis kõik olid veendunud, et ma saan Wacrosesse, aga ei. Rosita nimelt oli reedel rääkinud Gracielaga ja jõudnud arvamusele, et mu keel pole piisav. Palju õnne, nii palju siis nende lubadusest. Tuti aga otsustas, et me läheme Rositaga rääkima, et ta lubaks, kuna tema arust ma räägin juba piisavalt. Mitte palju aga piisavalt, et välja minna.
Käisime Flori juures ning siis Rosita juurde. Rosita-üllatus üllatus LUBAS! Jehuu, mul oli üliüli hea tuju. Läksime klassiõe juurde korraks, et minna temaga filmi laenutama õhtuks. Me pidime enne klubi tema juurde siis minema. Laenutasime Ps : I Love You(kena tore, et see ei töötanud). Tulime minu juurde, et mulle riideid valida ja siis tuli välja, et Graciela ei luba mind. Noo jess. Ta ütles, et ta räägib Elvioga, ei usu, et mu supermasekas tagasi tuli(reedel oli ka halb tuju, ei tea miks).
Elvio aga lubas.Stina rääkis ka, et Elvio oli alati see, kes ta välja aitas. Mulle meeldib igatahes. Muidugi Grac luges mulle miljon asja üles, mida ma teha EI tohi. Juua, vaatma kellega olen, kus, mis jne. Ehk blablabla, ma pole enam 10.
Loomulikult hakkas vihma sadama ja ma pidin jala Tuti juurde minema. Noo umbes 10 minutit kõndi. Õnneks siiski lõppes sadu selleks ajaks kui ma minema hakkasin(kordki juhtus mdagi head minuga). Aga teed ujusid, nagu bassein. Ikka korralikult. Ma siis oma kingadega olin mingis porilombis, mis võrdus tiigiga. Reaalne. Elekter oli ka pooltelt tänavatelt läinud.
Klassiõe juures niisma passisime. Konkreetselt passisime 3 tundi. Film ei töötanud(ohh imet küll) niisiid nad otsustasid küüsi lakkida. Lakk oli mega paks ja rõve. Suht jube. Kõik avasasid mu lainerit, keegi polnud seda varem näinud. Oohoo uudne asi.
Kell kolm läksime siis Wacrosesse. Pilet oli 10 pesot( ala 40 krooni). Üllli mõnus oli väljas käia üle pika aja. Tõsiselt. Hea oli tuttavaid näha ja eriti hea oli kui mu klassiõde lihtsalt kiljus RAILIIIIIIIIIIIIII kui ta mind nägi. Kõik hea, siis kõik hea.
Loomulikult mind vahiti ülipalju ja muud värki. Ehk kõik, kes Eestis on niisama mingid tulge Argentinasse ja teist saab popstaar. Omad kogemused.
Muud detailid minu käest keda huvitab, ma ei hakka teid sellega tüütama või hirmutama. Kes kuidas võtab.
Koju jõudsin hommikul kell 7. Mu jalad olid surnud ja mustad. Tulime koos Tuti ja ta sõbraga. Tuti läks teist teed, nii et ta sõber saatis mu koju.
Pühapäeval magasin üheni. Siis läksin sööma, kuna Gloria Rosariost oli meil külas. Küsisid mult, et noh magasid terve päeva jaaah? Eriti mõnitavalt. Ma mõtlesin, et vähemalt ma ei maganud tervet ööd maha nagu teie. Ma arvasin, et parem oleks see lause endale jätta siiski. Ma tgein head nägu ja oli üli näljane, sest ma polnud ala 17 tundi midagi söönud.
Siis ma niisama tegin ei midagi ja läksin õue lugema. Olin maja ees mingi 15 minutit ja kui ma tuppa hakkasin minema tuli välja, et Elvio ja Graciea olid ära läinud. Mis mõttes. Ma olin paljajalu maja ees oma 3 ajakirjaga ja tuppa ei saanud. Eriti naljakas oli olla. Lõpuks nad siiiiski tulid. Ma läksin center'sse ja tsillisin seal Aldana ja ühe tsikiga Bouquetest, kuna Tuti ja Flor kadusid kuhugi. 9 tulin koju, kuna ma olin 5 tunnist magamisest suhteliselt väga uimane. 2 tassi kohvi ei päästnud midagi. Magama sain kell 10. Pool 11 tuli Graciela, et kas sa jäätist ei taha. Ma siis ütlesin, et ma magan. Ta küsis, et isegi väheke ei taha? Jah muidugi. Saatsin ta mitte kuigi sõbralikult minema ja magasin edasi. Kell 5 hommikul hakkas Loli haukuma. Noo ikka mõnusalt 10 minutit kisas. Hommikul Graciela ütles, et hea, et ta vähemalt ei maganud. Noh et kaitseb kodu, kellegi eest. Ma kuulsin tulnukute aga vaevalt ta seda mõtles. Noh seegi kahe otsaga. Hea, et ta kaitseb ja halb, et ta mu äratas. Aga ma ei ole egoistlik, nii et hea, et ta kaitseb.
Täna oli kool. Esimesed kaks tundi oli surm. Bioloogia. Ma olin unine ja väsinud. Ma tõesti oleks kaasa teinud, aga 2 tundi hispaania keeles suguelunditest rääkida, ei olnud kutsuv. Sorri. Georaafia oli ka suht jura. Ajalugu mitte nii väga, sest ma sain aru. Nad tegid rühmatööd ''Külma sõja'' peale. Pidi midagi välja lugema mingitest telefonikõnedest ja artiklitest jms. Igav tundus, kuigi mulle meeldib ajalugu. Õpetaja isegi teab õigeid asju ja teadmised ei pärine 60-ndatest aastatest. Areng Argentinas ütleks. A mulle meenus, et alati kui küsitakse, kus Eesti on Euroopas siis ma ütlen, et Soome juures. Kohe kõik teavad ja ei arva, et me Venemaaga üks oleme. :)
Matemaatikas on homme kontrolltöö, see on lihtne aga mingi süsteem on neil siin millele mina pihta ei saa. Ma nüüd proovin sellest aru saada.
Poole tunni pealt tuli mingi asi, sest täna on traditsioonide päev. Meile tantsiti ja me jõime matet. Ma ei tahtnud hetkel ja siis mu klassivend küsis vigases inglise keeles, et kas mulle ei matsegi mate. Ma ütlesin hispaania keeles, et maitseb küll aga ma praegu ei taha. Tüüp karjatas ja rääksi kohe, et ooog ta räägib hispaania keelt. Ma tegin vähemalt kellelgi päeva heaks. :D
Rääkisin Skypes Eva-Stinaga ning perekond läks Bouqueti ''korraks''. Nii nad läksid kell 1ja praegu on kell 6. Suht korraks. Trenn jäi mul ka ära sellepärast. Nad nimelt ei anna võtit mulle. Nad ütlesid, et majas on selline reegel, et kas tulen nendega, olen kodus või lähen välja. Võtit ei saa. Nüüd ma siis olingi kodus ja ilm kisub jube koledaks.
Ma loodan, et ma saan mõni päev Rosariosse siiski. Kuigi ma ei tea, mis mu raha värgist saab. Väga suuur jama on sellega.
Mind kutsuti Buenos Airesse laupäeval aga ma ei lähe. Mul pole midagi teha seal, raha pole mõtete sellele raisata ja päev koos Rositaga on enesetapp. Ma ei tea, miks ta mulle ei meeldi. Rosita on nimelt mu tuguisik, kes on aastatses 60 ja peale. Minu koolis kunstiõpetaja(mulle õnneks kunsti ei anna). Muidu okei aga ah ma ei teagi. Pole vahet.



Eile haaras mind mõte, et kuidas ma jätan 8 kuu pärast kõik need inimesed siia. Kõik siia. Ma tahan muidugi Eestisse 100% tagasi tulla aga nii kurb on mõelda, et ma ei näe enam kunagi neid tüdrukuid, neid poisse ja ilusat Mini Cooperit ilusa poisiga. So sad. :)
Näeme 8 kuu pärast.


Olge paid ja miljon miljon musi teile.
Teie Raili. :)

*Sorri kui vead on, ma ei jaksa läbi lugeda.