Ma vaimustun isegi muusikast, keelest eriti(arvatavasti kuna ma nüüd saan aru ja räägin), inimestest( sõltub täiesti), tänavatest, kõigest idiootsustest mis nad teevad ja millest ma aru ei saa, oma uuest kodust. NIII HEA, et ma tulin. Tõsiselt! :) Tihti olen mõtlema hakanud ka sellele, et juba 5 kuu pärast tulen koju! Okei, ma tahan kõiki näha ja igatsus ka ikka natuke, aga siiski.
Besos. :)
4 kommentaari:
Ma imetlen sind. Päris tõsiselt imetlen.
Et ma ei tunne igatsust või et ma saan hakkama?
Et sa läksid. Kõik koguaed (k.a. mina) räägivad, kuidas TAHAKS minna, aga sina LÄKSID! :)
Jah, seda küll. Ma vihkan seda kui ainult räägitakse, mida kõike tehakse kunagi ja kuhu minnaks ning lõpuks ei juhtu mitte midagi, keegi lihtsalt EI TEE midagi selleks. Ja kui ma midagi mõtlen, et tahan ja sellest räägin, siis ma lihtsalt teen selle ära ka. Üks kõik, mis see võtab. Võibolla on see uhuksest või ma ei tea, millest aga nii on. :D
Postita kommentaar