Carlos Paz ja Terje!

Tervist lõpuks ometi!

Jap ma tean ma pole Väga Kaua kirjutanud aga eks te teate seda ise ka ma arvan. Mul lihtsalt on hämmastavalt kiire olnud, kõigepealt käisin reisil, siis tuli Terje ja siis nagu polnud võimalust blogida. Nüüd vähemalt on midagigi rääkida. Juhtunud on mm...palju. Argentinas enam-vähem ainult head ja Eestis kohati ikka väga halba. 

Alustan siis märtsist. Ma käisin reisil Carlos Pazis 17-22 märts kui ma ei eksi, tõesti ei mäleta enam neid kuupäevi nii täpselt( see oli nii ammu ju). Käisin seal siis vanaema ja Graciela õega(ta ei ela Las Rosases). Noh tegelikult oli see ju mingi vanainimestega reis. Ööbisime kuskil hotelli moodi asjas, õigemini oli see motell  võiks öleda. Hotelli mõõtu see välja küll ei võtnud. Ma olin siis Tereza(vanaema) ja Mimiga(tädi) ühes toas. Ja arvake, kas meie tuba oli teisel korrusel ja kas meie akna taga oli köögi mingisugune korsten või ma ei tea mis asi, kust tuli sellist rasvast vastikut toidulõhna?  Nii et meil käis koguaeg võitlus( niiöelda), kas aken olgu lahti või kinni. Õhtuti oli mul ka raskusi magama jäämisega. Kes norskab? See kes esimesena magama jääb. Tõesti nii oligi. Mul jah see magama jäämine toimub teistest aeglasemalt, nii et norskaja tiitlit ma ei saanud. Suurena ma lepin küll oma mehega kokku, et keegi ei tohi norsata. Muidu pole võimalik ju magada. 

   Carlos Paz on NIIIIII ILUSS! Seda lihtsalt pole võimalik kirjeldada, aga eks te näete piltidelt. Ma mõtlesin, et olen vaene ja ei käi kuskil ekskursioonidel nendega eriti, ise oli palju põnevam. Ühel reisil käisin, laevaga jõel.Seal laeval oli üks 8 aastane poiss. Ta oli niiiiiiiii armas. Ma pole lasteahistaja aga ta tõesti oli niii nunnu:)

Ühsõnaga Carlos Paz on suhteliselt suur linn võrreldes Las Rosasega. Ma usun, et  see on kuskil Tartu suurune. Linna keskelt voolab läbi jõgi, mis läheb sujuvalt üle järveks kui ma ei eksi. Aga niiii mõnus oli seal jõekallastel istuda, pilte teha ja vahtida kuidas inimesed kala püüavad. Üldse, üliilus linn oli.

Päevaplaan üldiselt oli mul selline, et hommikusöök-läksin linna või jalutama-lõunasöök-veits uimerdamist-linna või jõe äärte- õhtusöök-välja elutädidega. Elutädid on siis mu onu naise ema ja ta sõbrannad. Nendega käisime iga õhtu väljas. Reedel käisime kasiinos. Nad alustasid mängides ja lõpetasid erapeol viinakokse juues. Jap, sellised ''vanainimesed'' siin. See erapidu oli millegi ma ei tea isegi mille jaoks, aga sisse me saime ja pärast tantsisme seal ka isegi. 

Järgmine öö läksime ka kasiinosse, siis oli veits igavam. Ma istusin baaris ja nad mängisid jälle. 

Aa, mul tuli meelde, et ma maksin veel ühe ekskurisooni eest. See pidi olema pühapäeval ja nagu pärast välja tuli- ma olin seal kohas juba käinud, kuhu me minema pidime. Niisiis tädikesed mõtlesid välja, et ma olen haige ja sellepärast ei saa minna. Läksime siis selle reisikorralda juurde, ma tegin haiget nägu ja üks tädike siis seletas et mul on ikka nii paha ja ma ei saa homme minna. Reisijuht ütles jaja, et muidugi ta küsib kas ma saaks raha tagasi. Ma hakkasin sealt siis ära kiirustama ja ta rabas mul käest kinni ja ütles ''Kõnni tasakesi, sa oled haige mäletad jah?''. Niisis ma loivasin sealt laua juurest minema. Pärast nad tegid veel nalja, et nad on halvad katolikud, kuna nad valetavad. Ei aga, ma olen ka väga osav hommikul sissemagamist teesklema ning nagu ma kuulsin on kõik siin varem nii teinud mingi asja tõttu. Eriti pidavat selline teesklemine mõjuma kui sa nutma ka hakkad. Nüüd te siis teate, et nii on kuidas elu käib...Argentinas:D

  Pühapäeval oli meil siis viimane öö seal. Me pidime kuhugi peole minema. Seal tantsisid ja laulsid mingisugused tüübid. Terve saal oli vanainimestega täidetud(ärge arvake, et mul midagi nende vastu on aga see on lihtsalt koomiline kuidas ma koguaeg endast umbes 4 korda vanemate inimestega reisin). Ma läksin sealt suht vara ära, sest mulle tuli vastu üks poiss, kes hotellis töötas. Me läksime siis kuhugi rocki baari istuma( ärge arvake midagi, sest minu arust ta tundus väga gey, mitte halvas mõttes üldse). Öösel jõudsin siin läbimärjalt ja paljajalu koju, sest vihma sadas ja ma ei jaksanud enam kõndida oma kontsadega. 

Meil oli hotellis veel üks töötaja, ta tegi öösiti ust lahti nendele, kes sisse tahtsid saada. Igatahes järgmine päev bussis istudes avastasin ma oma taskust mingisuguse kirja. Siis tuli mul meelde, et ta oli öösel mulle mingi asja kätte surunud- see oli mingi armastusluuletus enam vähem ja siis ta telefoni number.    Niisiis lõppes mu reis Carlos Pazis...võiks öelda, et on mida meenutada.

   Koju jõudes ootas mind juba ei keegi muu kui... TERJEEE! 

Jaaaaaa ta jõudiski kohale. Niii meeletult lahe oli see! 2 nädalat näha kedagi, kes EI ole Ladina-Ameerikast ja ei räägi ainult hispaania keeles aga siiski teeb kõike ringiga, mitte otse. Nüüd selgitus, kes on Terje( sorri, et ma sinust siin palju infot jagan): Terje on vahetusõpilane Ecuadoris, saime tuttavaks ELO-l(Eelorientatsioon, mida korraldab Yfu kõigile välja minevatele õpilastele). Peale seda siis nagu oleme nats suhelnud. Ta elab Pärnus ja käib Koidulas(mitte, et see vist oluline oleks). Ta hostõde tuli Argentinasse midagi tegema ning siis tal tekkis võimalus tulla mulle külla kaheks nädalaks.

Ma siin ei hakka rääkimast igast liigutusest, mis tegime aga midagi ma ikka räägin. Noo olime siin, ma käisin koolis ja ta magas hommikuti. Üks päev tuli ta ka kaasa, et näha, kuidas siin kool ja õppetöö on ja blablala. KÕIK inimesed vaatasid. Kui mind iga hommik mõned väiksed inimesed kooli ees ootavad siis on okei aga temaga koos oli meid küll rohkem kui 150 silma vaatamas. Üksi ma pole nii populaarne. 

    Reedel läksime Rosariosse. Käisime šhopingul ja raiskasime üli palju raha, tõsiselt ka. Kuigi ma nagu ei ostnudki eriti midagi. Tegime seal ikka igasuguseid meeletult suuri ringe ja pärast avastasime, et tegelt sinna, kuhu meil minna oli vaja, oli ainult 10 minuti tee. Me kõndisime oma pool tundi või üle selle. Tagasitulles ma andsin kogematta piletite müüjale vähem raha(loomulikult ma ise sellest aru ei saanud, enne kui Terje seda bussis mulle ütles:D) .Öösel istustime meie juures, rääkisime ja tegime vessi. Laupäeval oli kohustuslik Wacrose ring( hinnad on muide tõusnud Stina, nüüd on sooduspilet 12 pesot :S ) . Ta sai inimestega tuttavaks ja ma tantsisin klassivenna ja ta sõbraga mingit kalapüügitantsu või mis iganes asi see ka polnud. Terjest sattus vaimustusse mingi eriti puusi hööritav ja postitantsu tegev tüüp. Kodus olime kuskil 6-7 ajal vist või vast. Kell 10 oli äratus ja läksime San Franciscosse. Mul oli kohutav uni aga magada ei saanud. Käisime söömas ning sel ajal kui Grac ja Elvio poes käisid meie Terjega tegime mingeid debiilseid videosid ja pilte ja tantsisime ka. Ma avastasin, et me oleme üpriski Ladina-Ameerikastunud( vist on nii??). Vastame sisi üksteisele ja tantsime iga loo järgi, mis raadiost tuleb. 

Nädala alguses oli Kool-kool-kool. Vist, pole kindel, ei mäleta eriti. 

     Kolmapäeval, 1 aprill, oli Tuti sünnipäev. Ta pidas ka samal päeval, kuna neljapäev oli meil vaba. Oli Malviini saarte, Suurbritannia järgi Falklandi saarte, päev. Argentina ja Inglismaa on nende saarte pärast väga palju sõdinud.

Tagasi Tuti juurde. Sünnipäev toimus tema juures, kuuri moodi asjas. Seal oli laud ja toolid ja veits isegi ruumi liikumiseks. Sõime ja jõime, tantsisime ja tegime pilte( sorri aga need on saadaval ainult kutsega). Olid tüdrukud meie koolis ja poisid Totorasest. Seda, kes mulle Wacroses armastust avaldas, polnud. So sad, too bad, aga ta sõbrad olid väga lahedad. Üldsegi see oli üks paremaid sünnipäevi, kus ma siin käinud olen. Väga Eestilik oli kuidagi, kes teavad, need teavad. Umbes 2 ajal läksime linna ja mõtlesime Chocolatesse minna, aga seal polnud kedagi. Me Terjega läksime Lofti istuma, teised läksid ma ei tea kuhu. Tagasi koju jõudsime isegi vara, umbes kell 4 või nii. 

     Reedel sain ma ühe kohutava uudise Eestist. See oli lihtsalt...rohkem isegi kui kohutav. Esimene mõte oli, et Yfu ei saanudki mulle õigeks ajaks pileteid(nad nimelt broneerisid mulle piletid hoopis 12 juuliks mitte juuniks, kas pole tore) aga kui ema ütles, et Bäxi ei ole enam siis....ma ei teagi. See on jube! Minu viimaseks korraks teda näha oligi 07. august 2008, kell 13.30 umbes. Okei ma ei räägi sellest rohkem, ma hakkan muidu jälle nutma. Kõike head sulle, kus iganes sa ka pole!

   Õnneks oli mul Terje siin, kelle ma vedasin jäätist sööma ja kellele ma siis kurtsin( sorri muide, et ma nii palju rääkisin koguaeg:D ) . Õhtul oli meil söömine koos Marcose ja ta perega. Midagi lahkumispeo sarnast Terjele. Sõime nagu alati pühapäeviti ja ükshetk mul jälle lõid emotsioonid ülepea ja ma jooksin tuppa. 

Tegelikult on nii hea mõelda, et siin on ka perekond, kes on toeks. Te oleksite pidanud nägema kõigi nägusid, kui nad teada said ja mind haledalt vaatasid. Okei, liigume edasi selle teema juurest. Jälle.

    Õhtul läksime välja. Tegelikult pidime ühe klassiõega minema aga me lükkasime temaga kokku saamist koguaeg edasi, sest me tahtsime vessi teha kusagil. Olime plazas just kui vihma hakkas sadama. Jooksime siis mu maja ette mingi katuse alla. Istusime seal ja tegime pilte. Kuna me oleme mälukonnad ja unustasime välguka maha, siis Terje läks naabritelt seda küsima. Nad kutsusid meid enda juurde ja siis seal me olimegi. Rääkisime juttu, nad avastasid vesipiibu ja jõid õlut(meie ei joonud õlut, et te teaks!!). Me jõime Sprite-i. :D  Ma unustasin mainida, et naabri-Felixil oli sünnipäev ka. Lõpuks läksime siis poistega koos Chocolatesse, kus saime olla veits üle poole tunni ma arvan ning siis hakkas uuesti sadama. Noo ikka täiesti ülemõistuse kui palju seda vett alla kallas. Olime siis jälle katuse all nendega, sest koju oli võimatu minna. Ma pildistasin välku. Ei ma püüdsin pildistada välku ja taevast! * Lõpuks jooksime siiski koju ja ootasime uks taga umbes 20 minutit, kuni Grac meid lõpuks kuulis ja sisse lasi.

   Laupäeval läks Terje ära. 17.30 oli ta läinud. Kurb oli muidugi aga ma pigem olen rõõmus, et ta üldse sai tulla. 

Öösel ma läksin Analia sünnipäevale. Jube surmigav oli aga õnneks me polnud seal kaua. Käisime Flori juures riideid vahetamas ja siis Wacrosesse. Meil siin levisid jutud, et nüüd alla 16-aastased sisse ei saa. Ei tea, kas on tõsi või mitte aga dokumenti meilt küll ei küsitud. Õhtu oli super hea + ma andsin ühele tüübile vastu vahtimist. Ta lihtsalt oli see õnnetu kelle peal ma lõpuks oma arvamust avaldasin. Mind lihtsalt ajas närvi, kuidas kõik mu juukseid ja käsi käpivad. Mu sõbranna igatahes sai kõvasti naerda ja ma sain omale vihavaenlase vast. :D

Nüüd ma istun siin ja olen väga väsinud oma 9 tunnist magamisest 2 päeva peale kokku. Kirjutan blogi ja külmetan jalgu, sest meil on jääaeg tulnud. Öösel oli ainult 13 kraadi! Ma mõtlesin, et ei tea, kas sellise temperatuuriga saaks surnuks külmuda? Loogiliselt võttes vist ei saa aga mul oli küll tunne, et saaks. 

 Täna käis Gloria külas ja ladus mulle kaarte jälle. Homme pean kooli minema, üldse ei taha aga peab. Õnneks neljapäev ja reede on vabad nii( reedene tunniplaan on lihtsalt nõme, neljapäevane ka), et tuleb pikk nädalavahetus:) Grac juba tegi ise šokolaadimunasid, homme teeb veel. Mmmm, ma saan end paksuks süüa.

Muud uudised:

* Teisipäeval suri ära Argentina ekspresident Raul Alfonsin. Ta oli president aastatel 1983-1989. Buenos Aireses tuhanded inimesed lihtsalt seisid tänavatel järjekorras, et saaks teda ära saata, laulsid ja vehkisid lippudega. Meil igatahes kooli ära ei jäetud. 

* Meil on Eestis uus kutsu. 2 kuune must kolli. Nimeks on Coco Hennessy ja ta on, vähemalt piltidelt, maailma armsaim kutsu. Eks ma siis 2 kuu pärast tervitan teda. :)

* Mõned pildid on Fotkis aga nüüdsest panen ma uusi pilte ainult Album.ee -sse. Miks? Kuna Fotki teeb pildid niii väikseks ja see muutus lõpuks juba häirivaks.

*Ma sain teada, et mu vanaema käis Evita matustel. Kui lahe see nagu on?!

*Ma käin tennises jälle. NIII HEA on! Nüüd käin ainult klassiõega kahekesi. Pole enam neid väikseid ning enam pole mingi 1000 inimest mu üle naermas. 

* Mul oli veel midagi öelda, aga läks meelest. 

Ahjaa, nüüd on meil ajavahe 6 tundi. :)

Olge musid ja ma tänan, et te niiiiii kaua kannatasite. Ma proovin mitte nii laiskur olla enam. 

Siin on meie video: 

http://www.youtube.com/watch?v=HVUP4cN081A

Lemmiklugu: Fonseca- Te mando flores 

Terje + poisid:

Äike:
Wacros:
Tuti sünnipäev:
Tuti sünnipäev:

Carlos Paz:
Coco Hennessy:
Tuti sünnipäev:
Meie Bäxter: