2009

   HEAD UUT AASTAT EESTI! 

Mul veel 2 tundi aega uueni*

Nüüd saab öelda, et me näeme juba see aasta, mitte järgmine. Kõike paremat ja homme tuleb ehk pikemalt mingit juttu!

BESOS!

                         Palju palju palju õnne Maarja !

                                     Häid jõule ka!

23.12 09.45pm

 Eile ma mõtlesin, et homme saab öelda, et homme on jõulud. Ning täna ma mõtlesin, et eile sai veel mõelda, et homme saab öelda, et homme on jõulud. Homme siis ongi jõulud, Eestis juba on täna jõulud.

Kuidas tuju?  Mmm ei oska öelda. Jõulutunne on? Kindlasti mitte. Tegin Tosca kooki homseks, siis mandlid tekitasid küll natukene sellist tunnet(sest need maitsesid nagu Olde Hansa mandlid), aga kui vaadata enda ümber ja inimesi, siis nagu poleks midagi. Minu jaoks ehitud kuused väga ei tekita jõulutunnet. Kurb, aga tõsi. Tõsi, aga kurb. 

    Mis siis toimunud on? Pühapäeval käisime onu juures söömas üle pika aja. Sugulased nagu ikka. Kohal oli ka Graciela õde, ta mees ja lapsed(ehk kaksikud vanuses 19 kui ma ei eksi). 

  Muidu niisama olen kodus olnud. Natuke lugenud, natuke niisama passinud ja mitte midagi teinud. Internet jamas mul 4 päeva, kuni me lõpuks helistasime ja saime teada, et viga oli mingites numbrites( mis mõttes?) . 

 Eile tuli meile külaline Cordobast. Nende sõbranna, kes töötab haiglas. Ta veedab ka jõulud meiega(ma ei saa aru, mis mõttes sa jõuludel oled perekonnast eraldi, nii et mees läheb lapsega ja sina lähed sõprade juurde, aga nad siin ongi üllatus-üllatus teistsugused). 

Tegin õuna-kookosekooki ja see tuli nii hea, et Elvio nõudis seda veel. Jehu, lõpuks kellelegi maitseb mu tehtud toit. 

Hiljem käisin asju ostmas. Ma olin hullult tige alguses, aga pärast ma enam ei suutunud. Ostsin panni Gracielale ja Elviole. Kui mäletate, siis ma kunagi lõhkusin ühe ära(kuigi ega ilma selleta vast ongi parem, see oli suht juust) ning nüüd otsustasin uuema kinkida, mis siiski on ka suht jura minu arust, aga muud polnud(uus on ikka uus ning kingitus on ikka kingitus, nii et ei inise). See oli nii koomiline, kuidas ma seda ostsin. Kõigepealt kui ma poodi läksin vaadati mind juba kahtlase pilguga. Siis kui ma panni iga riiuli vastu ära lõin vaadati mind juba imelikult ja kui ma selle üle leti müüale andsin, siis ta tegi ikka noo haigelt suured silmad. Ma siis kobisesin, et ma tahan seda osta. Ta hakkas naerma ja ütles ''Bueno''. Ma nii naersin enda üle.  Aga kui ma küünalt läksin ostma siis kõik jälle vahtisid mind imelikult, et ''mis sa oled idoot, et sa endale küünla ostad?'' , aga vot ei ole. :D

   Täna tegin homsesk Tosca kooki. Mmmmm, see ei näe küll selline nagu poes välja aga ma arvan, et see on veel parem. Ma suutsin isegi soda ja sidrunimahla reageerima panna ja taigen kerkis. Jehuu, ma olen osav.

Nüüd ma siis suren palavusse ja kirjutan teile siia. Kas te pilte ka tahate? Andke märku, siis tean.

Kus ma jõulud veedan? Sugulaste juures, kuhu tuleb umbes 22 inimest nagu ma täna kuulsin. Väga huvitav.

Mis jutub jaanuari esimesel nädala? Ma vist KOLIN! Jaah, ma kolin. Ei, ma ei vaheta peret, vaid mu pere ostab omale uue maja, kuna see, kus me hetkel elame, on renditud. Aga rohkm infot, siis kui asi kindlam ja ma rohkem tean. Adios.

Musid ja paid ja palju kingitusi ja süüa.

Aaja üks asi veel...

                  FELIZ NAVIDAD ehk   HÄID JÕULE!!! 

Palun saatke mulle küpsetuspaberit, sest sellist asja mina siin veel kohanud pole. 

Tornaado tuleb kohe? Siiski mitte.

Ma siiani ei usu, mis mul pühapäeva öösel juhtus!

  Ma alustan siis algusest. Laupäeval(kella järgi pühapäeval) toimus Wacroses nii öelda suve alguse pidu. Reedel ma ütlesin, et ma kindlasti lähen, aga kuna laupäeval mu pea lihtsalt nii, nii hullusti valutas, siis ma mõtlesin ringi. Ei pidanud minema. Helistasin Tutile, et öelda, et ma ei tule. 2 minutiga suutis ta mind veenda, et ma ikka tuleks, sest palju rahvast tuleb ja siiski suve algus jms. Ma siis siis ikkagi  läksin. Panin jalga oma uued punased kontsaga kingad. 

  Pidu oli hea. Inimesed-uued ja vanad, tants, palju musisid igasugustele. Kuna mu sõbrannad käitusid Eriti veidralt, siis ma ei viitsinud seal enam passida( ma olen siin arenenud-ma ei lase enam kellegi endale pähe istuda) ja ütlesin, et ma lähen koju. Siis hakkasid kõik muretsema, et oooh, mis sa ikka üksi lähed ja blablabla. Ma ütlesin, et ma saan hakkama(ma mõtlesin, et noh, mis siis ikka, väike jalutus muusika saatel). Jõudsin Wacrose välisukse juurde ja siis läks seal muusika ja laserid ära. Tööle hakkas valgus. See tähendas, et elekter läks ära( äärmiselt täpne ajastus, aga ma ei imesta, mul juhtub ju KOGUAEG sellised asju).

Läksin siis uksest välja ja turva pani ukse minu järelt kinni ja siis ma sain alles pihta. TERVE LINN OLI PIME! TUUL OLI MEELETU! Kõik tolm ja sodi lendas. Ma seisin siis ukse ees umbes 1 minut, ohkisin seal omaette(tegelikult oli mu kõrval mingi tüdruk, kes lihtsalt järsku minema jooksis). Ma siis mõtlesin, et tagasi ma ka ei lähe, aga samas ees oli pimedus. Täiesti kottpime. Mu jalad valutasi ka kontsadest. Kuna ma olen aru saanud, et esimene mõte on Alati kõige õigem siis võtsin kingad jalast ja hakkasin pimeduses koju jooksma. Paljajalu, pimedas, tuulega(kui Graciela kodus poleks mulle öelnud, et siin tornaadot pole, siis ma oleks 99% kindel olnud, et täna tuleb tornaado. Siin lähedal oli umbes 35 aastat tagasi tornaado, inimesed ja lehmad lendasid nagu Grac ütles. JUBE) ja umbes 1 kilomeeter koduni. Kottpimeda all mõtlem ma tõesti, et mitte ükski tänavavalgusti ei töötanud, mõned ükskikud autod sõitsid, sest pidu polnud veel läbi ja siiski kell oli alles 5.15. Nägin enam vähem kogusid ehk kus on puu, maja, auto, tee. Muud mitte.

Tegelikult ei olnud õudne, ma ei kartnud. Välja arvatud üks kord, kui mingid tüübid hakkasid mu poole kissitama(ehk sellist häält tegema nagu, siis kui sa kassi kutsutakse, see siin populaarne) ja tulid üle tee. Tol hetkel oli mu kõrval täiesti kottpime park ja mitte ühtegi autot. Ma pöörasin otsa ringi ja jooksin teises suunas. Tuul oli selline, et kõik tolm lendas umbes meetri kõrguselt ja joostes mul tõusis pluus üles. See ei ole normaalne. Ei, tegelikult on. Siin on see normaalne. See oli nagu õudusfilmis. Või see oligi mu õudusfilm, mis ei lõppenud halvasti. Ma isegi ei suuda edasi anda seda, mis tunne see on. 

  Lõpuks ma jõudsin koju. Mul oli küünal ja meigieemaldi. Mu kannad valutavad siiani kontsadest ja tallad jooksmisest. Ma jooksin üle kõige-puuokste, muru, mulla, asfaldi, klaasikildudes pole kindel ja kõige selle pahna mis tänavatel vedeleb. 

 Ma usun, et see on tõesti asi, mida enamus MITTE kunagi ei koge(paljajalu täiesti kottpimedas linnas jooksmist hommikul kell 5.15). Vast saab öelda, et ei olnud just  kõige tavalisem pühapäeva öö. 

Detsember 17 - Nädal jõuludeni

   Ma lubasin endale, et ma täna kirjutan. Ma nüüd viimasel minutil võtsin end kokku.

Vahepeal nagu midagi erilist juhtunud pole. Midagi siiski vist.

  Ma olin haige. 2 päeva olin voodis, sest peavalu oli nii tappev(+kõhuvalu+ külmavärinad+ kõik kohad valutasid) Ma tõsiselt mõtlesin, et sinna ma suren. Vedas, elus olen. 

Reedel käisin uues pubis Chocolate. Ülikena koht ja ülimalt mõnus oli. Nii hea tunne oli, et ma saan ise suhelda inimestega ja sõbrannad ei pea kõigile enam seletama, et ''ta ei rääägi hispaania keelt ju''. Koju jõudsin isegi vara, umbes kell 5. Selle peale Graciela ütles, et ma tulin hilja. Minu arust tulin väga vara. Probleemi õnneks polnud.

Laupäeval olin kodune. Arvatavasti käisin linnas või tegin midagi, jõin matet aga ei mäleta. Aja, õhtul käisin linnas, niisama passisime ja ma läksin vara koju, kuna....

....Pühapäeval läksime San Fransiscosse ja ma lubasin, et see kord mul pole paha olla. San Fransisico on linn Cordoba provintsis, siit umbes 150 km kaugusel ma arvan, võibolla natukene rohkem. 

Käisime Elvio sugulasel külas, tal on üliarmas väike korter. Läksime sööma ja siis Gracielaga jõulushoppingule. Ostsime igast süüa ja kingitusi ja alkoholi jõuludeks(nad ise ei joo siiani). Poes olid mingid tüübid, kes rääkisid inglise keelt ja mingit muud keelt ka. Ma kui väga suhtleja(hahaha) küsisin, kust nad pärit on. Lõuna-Aafrikast. Veel sain ma teada, et nad on puhkusereisil. Üldiselt üks kellega ma rääkisin oli väga selline, häiritud minust. Vastas ühe lausega ja ei ilmutanud mingit huvi, teine noogutas ja naeratas ainult. Ma siis ka ei tahtnud temaga rääkida ja rääkisin Gracielaga hoopis. Meil on väljakujunenud mingi kerge mõnitamine üksteisega. Mulle sobib. :D

Käisime veel linnas pargis ja siis jäätist söömas. Kella 7 ajal hakkasime tagasi sõitma. 

Õhtul olin väsinud. Ooo laupäeval ostsin reketi ka endale, aga ma pole veel kordagi mängimas  käinud, sest keegi EI tule! Kõik lükkavad edasi ja toovad mingeid debiilseid vabandusi. 

Esmaspäeval olin kodus hommikul ja õhtul läksin Tuti juurde. Tegime pilte, käisime basseinis, jõime terete'd ja niisama passisime ja rääkisime(nagu tavaline Ladina-Ameerikas)

Teisipäeval võtsin päikest natuke. Niii palav oli lihtsalt, et kaua ei saanud päikese käes olla. Meie bassein on ka loomulikult just praegu roheline. Jälle. 

 Siis õhtul otsustasin piparkoogitainast teha. Läksin asju ostma(kaneeli, pipart, nelki, apelsini, jahu, margariini jne) Üli mõnus oli jaluatada, jõin apelsini mahla ja kuulasin oma Piperali(tervitused sulle :). Kui mul igatsus vms tuleb, siis ma kuulan sind, kohe hakkab parem. :D

Võtsin end siis kokku ja tegin taigna. 30 kraadi ja pusaga on päris mõnus pliidi ees siirupit keeta. Vähemalt kõik ei saa öelda, et nad seda teinud on. Tainas sai valmis, nats oli imeliku maitsega aga sarnane oli küll. Nelki tundus liiga palju olevat. Nüüd ootan homseni vast ning siis teen piparkooke. Pilte teen ka siis ehk. 

   Nüüd olen kodus ja vast lähen varsti naabritüdrukuga rääkima, et ta minuga tennist mängiks õhtul(päeval on lihtsalt liiga palav). Meil siin viimasel ajal 30-35 kraadi iga päev. Mul on tunne, et öösel ka(tegelikult siiski mitte).

Nüüd ma puhastasin basseini umbes tund aega. Palav on ja kärbsed on päeval kell 1 hullu kuumusega. Eestis küll sellist asja polnud ju?

Igatahes ma haisen nagu kloor aga sellegipoolest on lootust, et täna saab ujuma!

 Ma niiii meeletult igatsen merd. Te ei usu ka. 

 *Nüüd sain infot reiside kohta. Yfuga ma Põhja reisile ei lähe ning kui ma Lõunasse tahan minna pean vast üksi minema või siis ehk saan naabritega, kes lähevad perega. Eks vaatab aga minna ma tahan. Ma tahan pingviine näha.

Pildid siis San Fransiscost ja Tuti juurest. Fotkisse olen kõik pildid vist ka lisanud. Vanemad ka. Vihmast ja mingist muust korrast püüan ka nüüd panna lähiajal.

  

Musid

* Kui te arvate, et teie koer mõtleb AINULT toidule ja muule mitte, siis te järelikult pole näinud minu koera siin. See lihtsalt e ole reaalne. Loli on see väike valge, natuke paksuke koer, kes KOGUAEG ainult sööks. Nagu lihtsalt ei ole normaalne. Te peaks teda ise nägema, kuidas ta köögis koguaeg süüa lunib ja kui kedagi pole, siis süüa otsib. Hull koer lihtsalt. Ta elab küll selleks, et süüa. Ja et pinda käia ja mind karta.

*Täna nägin unes laupäevaseid jõule Nõmmel. Oi ma tahaks ka natukene sinna. :)

Tervitused siit suguvõsale!

PILDID- San Fransisco ja Tuti juures

Nad ütlevad, et jõulud. Ma mõtlen, et palav on ja jõule pole.

Kuusk.

  Nii, siin on nüüd lubatud pildid kuusest. Näete ise- see on väike!  Pole hullu.

Muid kaunistusi meil pole, ma mõtlesin paberist lund teha. Jap, mul on liiga palju vaba aega, et ma sellisest asjast mõtlen. :D

Miks esimene pilt udune on ? Ja miks see siin on?

Kuna mulle meeldis see sellisena. ;)

8 detsember

 Laupäeva õhtul ma jäin siiski koju. Ei läinud välja. Jah ma tean ma olen kodukana aga tõesti ei viitsinud. Ma olen mõelnud, et see aasta vast ongi rahulikum ja sellisem, kodusem. Eestis nii kui nii jooksen koguaeg ringi. 

 Pühapäeval ei teinud ka eriti midagi tarka. Käisin sõbrannadega linnas veits. Sõime jäätist ja istusime niisama pargis. Õhtul käisin üksi jalutamas. Ei mitte üksi, oma muusikaga siiski. 

  Täna, esmaspäeval on mingi püha siin. Dia de la virgen või midagi sellist. Täna on ka päev, kui pannakse kuused üles. Meil ka nüüd kodus tilluke kuusk. Homme saate blogisse pildi ka. 

   Päevitasin, kuna oli 32 kraadi. Ma lubasin, et ma nüüd iga päev, kui on päike, päevitan. Muidu läheb raisku see ju. Meil kodus bassein ka normaalsem(ehk pole enam pruun, täista sinine on). 

Käisin sõbrannadega väljas(teiste sõbrannadega, uskumatu eks, mul on sõpru:D ). Jõime teret'ed (ma ei tea kuidas seda kirjutatakse). See on sama mis mate con jugo ehk mate mahla, mitte kuuma veega. Käisime linnas, seal polnud eriti inimesi minu arust. Tulin vara koju, pesin pead ja nüüd lähen tähti vaatama.

Nädala küsimus:   Kas teil Eestis kirikuid ka on?

Besos:*

Ps. Teile keda huvitab. Ma tegin teise blogi ka nüüd. See on siis veidike isiklikum ja mitte nii väga Argentinast. Kes soovib, öelge mulle ja ma saadan teile kutse. ;)

Pole normaalne

Tavaline Argentina:

Graciela ja Elvio pidid hommikul umbes kell 7 Bouquete minema ja umbes kell 9 tagasi tulema ja mind äratama. Arvake, mis kell nad kodust lahkusid? Pool 9. Mitte et see oluline oleks aga ma lihtsalt püüan anda ülevaadet, et siin tõesti pole vist kellaaegadest kinni pidamine kuigi oluline.

Veel teevad nad kõiki asju ringiga. Noo absoluutselt kõike. Hommikul ma nt avastasin, et nad käivad 5 korda vetsus. Ma tean ma olen imelik, et ma lugesin neid kordi(mul oli oma põhjus, ärge küsige).  Umbes värvivad huuled ära ja siis hakkavad hambaid pesema. Ma vist ei saa kunagi nende loogikale pihta.

Päeva sündmus vast oli, et ma lõhkusin PANNI ära. Okei, mina ei lõhkunud, ta ise lõhkus ennast aga kuulge, see pole ju normaalne enam. 

Ma tahtsin omletti teha. Kõik oli kena, tore ja siis kui panni hakkasin ära tõstma otsustas sang üli aeglaselt ära tulla(pann muide on paksust metallist ja raske) ning maha kukkuda. Kõrvetasin kinda ka ära. Noo see ei ole normaalne, et minuga juhtub kõik. :D

   Graciela polnud isegi üldse kuri. Ütles ainult ''Noh, mis teha, et katki läks''.  Lahe. 

Ma hakkan nüüd pesu pesema. Edu mulle.

1. Ma sain teada, et mulle taheti kilpkonn ära minnes kinkida. Mis mõttes? Jah täpselt, kilpkonn, kuna nad arvasid, et Eestis neid pole. Päris mõnus oleks 22 tundi lennata koos KILPKONNAGA. 

Tegelikult armas, et väiksed tüdrukud muretsesid sellepärast, et Eestis kilpkonni pole.

2. Tahtsin öelda, et kui siin küsitakse ''kuidas läheb'', siis see on isegi veel rohkem viisakusest, kui Eestis. Minu arust, Eestis natukenegi mõeldakse seda tõsiselt või inimesed ei oota alati vastust ''hästi''. Siin aga peab alati ütlema seda. See küsimus on umbes sama hea kui ''Tere''. 

  Mõnes mõttes kurb, aga siiski tõsi. 

3. Veel tahtsin ma lisada, et ärge arvake, et ma söön ainult juur- ja puuvilju. Ei ma söön teisi asju ka ikkagi. Ma lihtsalt mõtlesin, et pole mõtet petta teie lootusi, et ma siin midagi ei söö. 

Hetkel mu on kohutav uni ja ülimalt uimane olla. Pesime just tänavat ja kuulame eriti uimavat muusikat. Okei mõnus, konnad krooksuvad jms aga ma tõepoolest jään kohe magama(kuigi ma magasin täna põhimõtteliselt terve päev).

Päikest!

Oioi, detsember!

Ma tõesti nüüd vabandan, et pole kaua siia midagi tarka kirjutanud. Samas ma ei julge ka lubada, et ma edaspidi tublim olen. Lihtsalt kole oleks teile valetada, aga ma püüan siiski end parandada. 

   Nii nüüd siis on kool läbi. SUVIII on nüüd 3 kuud. Päike, basseinid, tennis, mate, sõbrad, klubi, kuumus, reisid, palju und. Mmm. 

  Eelmine reede oli viimane päev koolis. Vihma sadas loomulikult jälle(terve eelmine nädal sadas üle päeva) ja selle tõttu oli viimane päev koolis kuidagi eriti jura. Kõik keerles ainult viimase klassi ümber. Nad jooksid ringi ja tantsisid, karjusid ning naersid, lasid rakette ja tegid mingeid mänge. Lõpuks said kõik pakid mälestusesemetega koolist. Paljud nutsid. Mina, kui mega emotsionaalne inimene ei läinud seda lähedalt vaatama muidu ma oleks ise ka nutma hakanud( mis teha, et ma selline olen, mõned on näinud ka kuidas ma lihtsalt hakkan nutma kui keegi teine nutab). 

Ma jätkan homme, sest hetkel mul on tappev kõhuvalu. Tõsimeeli, mul pole vist kunagi kõht nii hullult valutanud, kui hetkel. 

Okei kõhuvalu oli hommikuks peaaegu läinud. Ma nüüd jätkan oma eelmisest nädalast.

Kool lõppes õnneks ja enam pole neid varajasi ärkamisi. Kuigi nüüd on oht, et ma magan liiga palju. 

  Laupäeval käisin jälle väljas. Väga super lahe õhtu oli. Sain tuttavaks igasuguste inimestega ja üllatus üllatus kohtasin kahte poissi, kes teadsid tüdrukut Eestist, Annelit. Anneli muide lõpetas Pirita kooli ka see aasta(veel saan ma öelda see aasta, vähem kui 30 päeva pärest enam mitte !!!!) . Ainuke asi õhtu juures, mis oli halb oli, et mind ahistas nüüd mingi uus sakslane. Ma nimelt saan iga kord teada, et ma käin kellegi uuega, kuigi mul omaarust pole nagu kedagi. Oh Argentina ma ütlen, jutud tõesti levivad ja pool pannakse juurde. Aga kuna ma enne aasta algust lubasin endale, et ma ei lase end nendest kõigutada, siis nii ma teengi. Ärge nüüd arvake, et must räägitakse igast hulle asju- mkm, pole põhjust. 

    Terve nädal möödus puhates. Saatsin Eestisse uue paki. Õnneks eelmised pakid vist on ka juba jõudnud. Ma loodan, et te naudite ohtralt šokolaadi. :) 

   Käisin tennist mängmas, kord naabriga ja kord klassiõega, sest Tuti ei saanud tulla. Päevad lähevad järjest soojemaks jälle, kuigi nädala alguses oli ikka vägavägaväga külm. 20 kraadi, ma istusin lühikeste pükste ja pusaga ning külmetasin. Jah, ma olen ärahellitatud selle soojaga siin. Muide tennist mängides kõrbesid mu õlad ära. Naljakas kuulda ,nagu emps ütles, kui teil on vihm ja külm. 

 Neljapäeval oli mu vanaema 78 sünnipäev. Nii armas oli, sõime kana(enamus sõid siiski liha ka) ja noh kõike muud. Torti ka. Siis ma mõtlesin, et ma Ei kahetse hetkeksi, et ma tulin. Kõik on niiii HEA. Veel mõtlesin ma, et see on inimestest tegelikult nii suuremeelne võtta keegi täiesti suvaline oma perekonda ja traditsioonidesse. Üldse- oma ellu. Aga ma rohkem ei räägi oma hingeelust, kuna see teid ei huvita nagunii. Ma luban.  :D

 Eile käisin matet joomas öösel plazas. Väga vähe inimesi oli, kuidagi imelik. Tavaliselt on reedeti palju inimesi, aga eile polnud peaaegu kedagi. 

   Ahjaa, reedel ma panin jalga mustad sukapüksid ja selle peale öeldi mulle, et ma olen prostituut. Ainult prostituudid kannavad sukkpükse, et te teaks. Mis siis ikka. 

    Täna magasin ülimalt kaua ja mängisin taimetoitlast jälle. Tagasitulles ma vist sööngi ainult õunu, kapsast ja tomatit .Õhtul ehk lähen välja. Ma loodan, kuigi nagu ei viitsiks aga samas viitsiks ka. Midagi peab ju ometi tegema. 

* Kui ma tagasi tulen, siis palun esimese asjana ma tahan, et te viiks mind läbi linna sõites mere äärde. Lähim meri on mul 5 tunni kaugusel. Raske on olla ilma mereta ja metsata kui terve elu on need koguaeg olemas olnud.

* Alati kui ma ütlen, et Eestis on meri, siis kõik on VAOOOOO! Siis imestavad ja räägivad kui lahe see ikka on(neil on ainult basseinid ju ja muidugi ka vihma ajal ujuvad tänavad)  Eesti on imeline, isegi nende jaoks. :D 

* Esmaspäeval pannakse siin kuused üles. Ma olin juba jumala elevil ja kui Graciela eile kuuse välja tõi, siis mul lihtsalt ei tulnud mitte ühtegi sõna meelde. See kuusk pole mitte ainult plastikust vaid ÜLIÜLIÜLIII väike. Nagu selline, mis pannakse ma ei teagi kuhu. Umbes autosse kaunistuseks. Okei mitte nii väike aga siiski. Nõmmel on alati hiiglaslik kuusk( vähemalt siis kui ma käinud olen, sest viimase 2 aasta kohta ei oska ma midagi öelda).  Nii, et häid jõule mulle! :)

Olge paid, sest te teate - ma olen koguaeg pai. 

 Besos. :)

Tegelikult ma ei plaaninud täna kirjutada, aga mis ma teha saan, et kellelgi on sünnipäev!

Feliz cumpleanos Keilit!

Sa nagunii tead, et ma sooviks sulle palju palju palju õnne ja suurt pidu kogu sinna lisanduvaga!

Ma proovisin meist koos pilti panna, aga ma ei leidnud mitte ühtegi sobivat. Üks oli, aga seal ma nägin välja nagu alaarenenud nii, et jääd siiski ainult sina:)

PALJU ÕNNE veel kord!

 

30.11.2008   6am

Mingi tüüp: AUSTRALIIAAAA!

Raili: Ei, Estoniaaa!

Tüüp: Häh, sama asi ju. 

Ma arvan ka. 

Pildid.

Ma püüan siia vaikselt pilte panna, aga kuna mu internet või ma ei tea mis asi jääb veits soovida, siis ma pole kindel, kas ma sellega ka hakkama saan.

Pildid vihmast ja püüaks paar laupäeva pilti ka panna. 

Hommme hakkab VAHEAAEG! 3 KUUD!  Ilusat külma teile, sest meil on soojem kui tavaliselt novembris peaks olema. Buenos Aireses täna- 39 kraadi. 

Olge paid.

2 päeva pärast SUVI!

    Laupäeval ma siis lõpuks läksingi välja. Isegi vihma ei sadanud ja suhteliselt soe oli. Istusime kuskil baaris veits Tuti, ta õe ja sugulasega. Kuskil pool 3 läksime Luisina juure. Minu arust see oli ülimõtetu tegu, aga ma ei jaksanud sõdida kellegagi.Poole neljast saime kluppi alles.

Jube hea õhtu oli aga ma pidin juba pool 7 kodus olema, kuna perekond tahtis Bouqueti minna. Ma tahtsin magada. 

Klubis niisama tantsisime, teised kooli inimesed tegid esimest korda nägu, et nad mind tunnevad. Sain ühe sakasa vahetusõpilasega tuttavaks. Ta oli suht purjus nii, et ma oli suhteliselt kindel, et ta ei mäleta mind. Aga siiski mäletas.

 Pühapäev oli palav,palav, palav. Magasin ainult umbes 5 tundi, sõin ja niisama passisin. Ma ei viitsinud jalkat vaatama minna, õhtul ainult korraks välja. Hull väsimus oli. Mingi 7 ajal kutsusid need teised vahetusõpilased mind Las Prajasesse. Nad pole Yfuga siin vaid Rotaryga. Muidu see sakslane elab Rosarios aga ta oli Las Parejases teisel USAkal külas. Ma ei saanud loomulikult sinna mitte kudiagi minna, kuna KOOL oli järgmine päev ja nad ei saanud ka siia tulla. Ehk kunagi hiljem ja siis saan äkki Rosariosse ka kauemaks jääda.

  Esmaspäev uimasin, hommikul sadas nii, et tennist polnud. Täielik jura ma ütlen. Niigi reedel viimane trenn ja siis jäävad muudel päevadel ka ära. Jess. Esmaspäeval pidavat 37 kraadi olema. Soe.

  Teisipäeval kool ja 36 kraadi.  Õhtuks kutsus mind naabertüdruk tennist mängima. Ma sain ta poisi reketi, mis hõõrus mu käe lõpuks ära(ma otsustasin, et ma ikkagi ostan omale reketi, kui ma pangakaartid saan). Jooksime seal 1,5 tundi umbes 30 kraadiga ja koju jõudes ma olin suhteliselt surnud. Tegin vee joomise rekordit. :D

 

Kolmapäev on põnev! Täna öösel kell 5 ärkasin ma eriti suure tuule peale. Veerand kuus hakkas natuke vihma sadama. Kui ma pool kuus silmad uuesti lahti tegin oli KÕIK pime. Tõsiselt. Enne paistis mingi tänavalatern aga nüüd ma mõtlesin, et ma olen pimedaks jäänud. No lihtsalt mitte midagi ei olnud. Järeldasin, et tervel linnal pole elektrit. Müristas ÜLI kõvast( Eesti välk ja müristamine on väga väike selle kõrval, mis siin on). 

Isegi mina kartsin natuke. Mäletate kui ma Pärnus kämbingus(peabki olema kämbingus) istusime kõik koos ja vahtisisme välku ja kartsime ja kui aken meile pähe kukkus? Okei, siin on see 3 korda hullem ainult aken ei kukkunud pähe ja uks ei tulnud eest. 

Kooli ma ei läinud ja keegi mind ei äratanud. Vast see on normaalne, et sellise ilmaga kooli ei minda aga Segu läks. Lollakas on või olen ma hädapätakas. Aga kuna kool mind ei kutsu ja kodus on palju lahedam vihmaga siis ma olengi kodus ja naudin täiega. Bianca on ka meie juures, kuna ta on veits haige, vanemad on tööl ja vanaema läks puhkusele nädalaks. 

8 ärkasin uuesti üles ja sõin. Nii kuidagi mõnus oli juua matet, kogu pere on kodus( Elvio ei läinud ka maale) ning väljas on lihtsalt selline ilm nagu tornaadi tuleks(ma pole siiski veel täiesti veendunud, et ta ei tule:D ). 

Tegin pilte, vaatasime Fashion TV-d, sõime veel ja mõnitasime Lolid.

Mingi kell kümma hakkas niimodi sadama nagu kahest ämbrist korraga kallataks alla vett. Täiesti lõpp kui palju. Elekter on meil vahelduva eduga, kohati on, siis pole. Tänavad ujuvad, vett on juba umbes 10 cm.  Gracielaga meisterdasime kaamerale kilekotist kaitse, et ma saaks pilte teha õues natukene(kõik teie jaoks) ja pärast ma jooksin öösärgiga ja palja jalu mööda tänavat ringi. Niii kaif. :D 

   Varsti lähme vaatama, kas pakk ka kohal ja nagu ma vist saan aru, täna tennist JÄLLE pole. Selle eest on ohtralt vihma, välku, tuult. 

Kohati on veel see tunne, mis meil oli kui me jala Eismalt koju tulime. Muidugi siin pole seis nii lootusetu, kui seal oli. Õnneks siit ma ei pea kuhugi minema ka, aga kogu see vihm ja teed meenutavad veits seda.

Ps. Ma loodan, et mu internetiantenn alles jääb. 

Adrian ütles kunagi, et see interntifirma on jura. Nüüd ma usun teda. See asi tahab koguaeg sisslogimist ja siis ta ei logi sisse, kuigi parool ja kasutajatunnus ja kõik on õige. See oleneb ta tujust, kui ta tahab siis ta logib ja kui ei taha siis ei logi. Mina loomulikult ei saa nii kaua mitte kuskil käia. Argentina ma ütlen. Ma olen juba väga tige selle lksmd interneti peale.

Teile ilusat lund.

22 november.

 Niisiis. Jällegi üks nädal möödas, kui ma kirjutanud pole.

Eelmise laupäeva kohta nii palju, et ma ei läinudki välja. Hull laiskus oli või ma ei teagi mis. Olin sõber natuke VT-ga(kuigi me pole juba ammu sõbrad ja ei saa selleks vist ka kunagi). Läksin suhteliselt hilja magama, lootes, et homme ei pea ärkama vara. Aga näed, kõik läheb alati vastupidi.

Pühapäeval pidin mingi kell 10 tõusma, seega ma olin üli tige ja väsinud. Enesetunne jäi ka suheliselt soovida. Nimelt Elvio otsustas hommikul, et ta tahab San Franciscosse sööma minna. Autoga sõitsime 1,5 tundi ja ma tõesti mõtlesin, et sinna ma suren. Mul oli lihtsalt niiii halb olla. 

San Francisco asub Cordoba provintsis aga tegelikult on väga Santa Fe piiri ääres. Suur liin on. Seal läksime külla Elvio sugulasele, kellel nüüd seal uus korter. Läksime sööma kuhugi kaubanduskeskuse moodi asja. Gracielal oli ka halb nii, et ostisme mingid tabetid endale. Veits tuli elu tagasi, aga mitte täielikult.

Peale söömist oli juba enam vähem hea olla. Läksime siis toidupoodi. See oli selline nagu Rimi pmt. Seal olid juba jõuluasjad müügil. Sel hetkel tuli küll Eesti igatsus täiega. Mõte plastmassist kuusest polnud eriti turgutav aga kes teab. Aga siis järsku läks Eesti igatsus üle ja tuli Inglismaa igatsus. Noo kui ma kahed jõulud juba seal olen veetnud, siis ei imest ka. Kõik tundus täpselt nagu Inglismaal ainult, et see 30 kraadi sooja polnud kuigi sama. 

 Läksime siis uurima alkoholi. Ma ei tea isegi milleks ja ma avastasin, et siin on see ikka KÕVASTI odavam kui Eestis. Veine oli meeletult palju. Ma proovin teile varsti saata siit ehk midagi, Dulce de Leche likööri vms. Aga odavam on tõesti palju.

 Siis läksime sugulase juurde tagasi, et Elvio saaks veits puhata. Mina, Graciela ja sugulane-kelle-nime-ei-mäleta otsustasime linna minna. Seal oli mingi kohaliku raadio sünnipäeva tähistamine. Laval tantsisid eriti haigelt mingid tüübid. Mulle väga pinget ei pakkunud ning läksime poode vaatama. Väga palju sai naerada nende eriti jubedate sporditossude üle. Helkuritega Niked nagu Itaalas Krisiga mõnitasime. Või jalanõud dinosaurustele. Igatahes väga rõvedad!

Otsime jäätist(kookose, tiramisu ja piparmündi jäätist sõin minaa). MMm kui hea, siin on tõesti parimad jäätised. Isegi Eesti jäätistest paremad. 

Õhtul umbes 8 aeg jõudsime koju. Ma olin liiga väsinud, et linna minna kuigi teised kutsusid. Ma nautisin und selle asemel. 

 Esmaspäeval ma koolis ei käinud, sest me pidime Rosariosse minema aga ei. Jälle ei läinud kuna me oleks saanud alles kell 12 minna ja see oleks liiga hilja olnud. Tennis jäi ka ära, kuna treeneril valutas kõht. Jebidijee.

   Teisipäeval-uskuge või mitte- läksime Rosariosse! Hommikul kell 7.30 bussiga. Bussid on siin palju mõnusamad. Ruumi on, et end liigutada ja normaalselt olla. 

Rosario on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii mõnus. Mulllle niiiiii meeldib. Kui Stina siia kolib, siis ma tulen sulle külla mingiks kuuks ajaks raudselt. Siis ma jõuaks ehk kõik poed ka läbi käia, sest neid on MEELETULT. Need on küll sellised tillukesed aga neid on palju. 

Ostsin endale kahed kingad, pluusi, püksid, puudri, kõrvaklapid + kommi Eestisse ja mõned kingitused(ärge lootke midagi, ma ei ostnud palju). 

Saime kokku Graciela õetütrega, kes käib seal ülikoolis. Käisime temaga kuskil eriti ilusas kaubamajas. Seal müüdi Burberryt, Miss Sixtyt, D&G jne. Hinnad polnudki üllatavalt suured. Muidugi kallis aga mitte nii kallis, kui ma arvasin. Seal oli üks niiiii ilus kleit aga emme-issi õnneks mu krediitkaart ei töötanud ja ma poleks seda saanud osta. Sõime mingeid erit häid asju ja kell 16.30 tulime bussiga tagasi. Tagasi tulla oli veeel mõnusam, kuigi buss oli logum.

Enne Rosariot on mingi rajoon, kus on nii öelda suvilad või suvitamiseks mõeldud majad. Need on rikaste majad. See oli nagu paradiis, igalpool olid basseinid ja tenniseväljakud ja ilusad majad ja üldse. 

    Kodus aga ootas mind pakiteade. Eestist oli pakk jõudnud. See oli tõesti eriti hea päev. 

     Kolmapäev ei olnud nii ilus(tegelikult oli aga teisipäevaga võrreldes polnud). Käisin koolis, sama värk. Rääkisin klassiõdedega(selle nimi on areng keele osas). 

Koju tulles tuli välja, et pakk polegi siin vaid hoopis San Lorenzos. Noo on inimesed. Eelmine pakk saadeti ka teise Argentina otsa ja nüüd see ka kuhugi mujale. Graciela maksis mingid pesod et see siia toodaks. Järgmine nädal siis ehk saan kätte. 

Jama number kaks. Tahtsin saata Eestisse pakke. Alguses öeldi, et tehke 2 eraldi pakki, siis on odavam saata. Nii tegime siis kaks eraldi pakki ja mis siis välja tuli? Ikka on sama kallis. Ma siis maksain lõpuks selle 200 pesot ära ja nüüd on pakid teel Eestisse. :)

Neljapäeval ma ei käinud koolis. Isegi ei tea miks, pärast selgus, et kool pidi hakkam hoopis 11.10 ja ma ärkasin 11.10, nii et läks nihu. Suva, ainult et Rosita jälle inises midagi mu kallal. 

Reedel oli mõnus kool jällegi. Nüüd ainult 5 päeva veel ja siis SUVII! Ma sain tead, et meie kuuesest seltskonnast 4 tükki on suvetööl ehk siis me Tutiga oleme ainsad, kes ei pea detsembris ja veebruaris koolis käima. Ilus elu. 

Päeval oli tennis ja treener ütles, et järgmine reede on viimene trenn. Mis mõttes, selle nimel ma siin elangi. Tegelikult mitte aga mulle niiiiii meeldib siin tennist mängida ja kuidas ma siis peaks 3 kuud ilma selleta olema. Ma ei tea. 

Õhtul käisime Danila ja Adrianiga jälle plazas mate con jugo'ga joomas. Muud põnevat polnud

  Laupäeval ehk täna hommikul läksime maja vaatma. Mu hostpere nimelt tahab maja osta endale. See kus ma präegu elame, on renditud, üüritud, mis iganes.

Eelmisel õhtul ütlesin Gracielale, et äratgu mingi 10.30, mitte 11.15 kui ma minema peame hakkama. Lubas mind äratada. Hommikul siis ma lõpuks ärkasin ise üles, küsisin Gracielalt, mis kell on. Oi näed 11.15 ja me hakkame kohe minema. Olin veits tige aga see läks ruttu üle.

   Maja on minu arust täiega kena. Suur võibolla neile kahele aga mulle meeldib see ikka täiega. Seal on hästi suur aed ja see asub pool kvartalit plazast. Põhimõtteliselt suhteliselt keset linna. Ma ei tea, kas nad siis tahavad seda või mitte aga see on maja, mida nad juba 4 aastat on oodanud nagu ma olen aru saanud. Hetkel lihtsalt rahaga jamad lood ma arvan, kuna kui vihma ei saja, siis vili ei kasva ja raha pole. Lihtne ja loogiline aga kurb. Eks näeb, ma olen igatahes selle maja poolt. 

Täna ma lähen õhtul välja. Kindlasti, ei jaksa kodus enam uimerdada ja nolifer olla.

Ps. Praegu läksin kuupäeva vaatma ja mis mõtttes juba on 23 november?! See ei ole võimalik.  

:*

Kolmapäev ja neljapäev olid kodused, kuna Rosariosse me ei läinud Graciela väsimuse tõttu. Jamasin oma pangakaartidega jälle ja nüüd siis on nii, et mulle saadetakse Eestist kolmapäeval uued kaartid, sest need, mis siin on ei toimi. Ma ei tea, kas ma olen loll ja unustasin pin-koodid ära(ma ise ikka veel ei arva nii) või siis on mingi muu jama. Aga õnneks mingigi lahendus nüüd on.

Reedel käisin koolis. Põnev põnev põnev. Nüüd veel ainult 2 NÄDALAT ja siis SUVIIIII tervelt 3. kuuks!! 

Kui ma koju jõudsin, siis Graciela rääkis, et öösel käisid kuskil majas röövlid. See maja on meie majast suhteliselt eemal aga mõned mu sõbrannad elavad seal lähedal. Öösel kuskil kell 4 tulid nad akna kaudu sisse. Sidusid pererahval käed, jalad ja silmad kinni(veits hull!). Keegi viga ei saanud aga ära võeti 3000 pesot, 2 telefoni, ehted ja midagi vist veel. Kokku kestis see rööv või värk kuskil 45 minutit. Siiani ei tea, kes need olid. Selle pereisa arvas, et vargad olid vanuses 25-27. 

Nüüd ma usun ja, et siin on veits ohtlik. Mitte väga küll aga siiski. Varem ainult räägiti kui jube ja ohtik ikka Argentina on ning nüüd ma siis esimest kord nägin seda ise ka. Ma ise arvan, et need röövlid olid raudselt mustad inimesed. Noo tumedad, siin hüütakse blacky'deks neid. Nad on sellised vaesemad ja noh agressiivsemad. Noh, veidike põnevust ka. Nüüd Graciela käsib mul igaõhtu vara panna aknaluuk ette. Loogiline tegelikult, sest mul on siiski arvuti, kaamera ja muud asjad siin. 

   Reedel ma käisin veel trennis. Treener kiitis mind, ma olin õnnelik. Loomulikult mu klassivend ja mu jobu sugulane said mu trenniaja teada ja tulid vahtima. Jobud on ikka ma ütlen. 

Õhtul olin laisk ja kuhugi eriti minna ei viitsinud. Läksime Adriani ja Danilaga plazasse matet mahlaga jooma. Seda juuakse suvel, kui on palav. Keegi ei suuda ju palavaga kuuma juua. Ülihea oli, veits liiga magus aga muidu oli mmmmheaa. Tegime pilte(Fotkis üleval) ja mingid tsikid autost kommenteerisid iga mu asja. Danila väitis, et need blackyd. Okei, ei huvitanud nende arvamus. 

 Adrian rääkis, et üks tüüp Argentiinast oli Saksamaale läinud ja kaasa võtnud selle puru, mis käib matesse. See on roheline ja suhteliselt pudi. Niisiis Saksmaal arvati, et see on kanep ja võeti see ära. Päris lahe. :D

Nad sundisid mind eesti hümni laulma. JUBEEE aga selleks ma ju siin olengi, et teha ebanormaalseid asju. Eriti naljakas on see, et nüüd ma saan aru, mis nad räägivad. Okei, mitte kõigest küll. Eile Danila ütles midagi eriti pervertset, mida ma kindlasti poleks tahtnud kuulda aga tema kahjuks ma sain aru. Ma hakkasin täiega naerma ja tal oli üli häbi, sest ta arvas, et ma ei saa aru. :D 

 

Täna(laupeäval) pidime Gracielaga basseini puhastama aga pole just parim ilm selleks. Öösel oli hull vihm, tuul ja külm. Mina magasin lahtise aknaga ja ma ei kuulnud mitte midagi. Graciela muigas selle üle.  Aga vihm või tuul oli nii tugev, et internetiantenn on viltu. Nagu reaalselt on ära vajunud, ma üldse imestan, et mul veel on internet. Loomulikult see suurepärane internetionuke ütles, et ei tee see tuul sellele midagi. Jeah right. Aga hetkel kõik hästi nii, et mulle sobib.

Graciela ei taha välja minna koleda ilma pärast nii, et ma läksin ostma banaane ja õunu (ma olen nendest sõltuvuses). Läksin siis õue ja kõik vahtisid mind kui lumeinimest. Ma mõtlesin, et haha ma olen hullematki ilma näinud kui see (üks talv oli -20 ja tuul ja nende jaoks on katastroofiline ilm 13 kraadi ja tuulega).   Ma vist olen ära harjunud juba jah selle kuumusega, sest 13 kaardi tundus kuidagi eeeriti külm( iga päev ju 30 kraadi tavaliselt). 

Õhtust ma ei tea midagi, hull laiskus on. Võiks nagu minna välja aga ma ei tea, mis Graciela ütleb ja ma väga ise ka ei vaimustu. Eks näeb.

Olge paid. Musii:*

 Ma olen teile vist rääkinud oma hullust klassivennast? Okei, ta pole päris hull aga siiski.

Ta kingib mulle šokolaade, lilli, komme ja üritab koguaeg väita, et ta armastab mind. Midaiganes.

Aga täna käisid mul külas Adrian ja Danila. Danila siis rääkis mulle salaja, mis Nicolas(see klassivend) esmaspäeval tegi. Ta läks mingi tüübiga kaklema(ma usun et veits üle pingutatud on sõna kaklema) sellepärast, et see keegi olevat laupäeval Wacroses mu juukseid katsunud.

Jumal küll. Nüüd usute, et ta on veits segane?

      

    Veel kutsub ta mind koguaeg printsessiks. Ma ei tea, kohati ta mõtleb seda hästi ja siis jälle halvasti. Halvasti ehk ma arvan endast liiga palju, kuna ma olen ilus(lugege siit et ma ei pööra talle piisavalt tähelepanu).   Nüüd ma tõesti olen kindel, et ta on...omamoodi ja seda mitte heas mõttes. Vähemalt mitte minu jaoks. 

Teate mis tunne on omada maailma parimaid sõpru?

Mina tean.

Ja ma tean see pole Argentina teema aga mul oli vaja end välja elada ja kellelegi seda öelda, et mul on kõigekõigemad inimesed. :)

Teie Railii:)

Feliz cumpleanos Matilde!

Paljuu paljuu õnnne!

Headhead sünnipäeva ja pidutsege minu eest ka korralikult. Järgmine aasta siis kõik koos!

Tuhat musi siit poolt!

Ps. Ma teen nüüd kirjut koera su sünnipäeva puhul. :)

*

Oh ma tean, alles eile kirjutasin aga siiski. Mul oli täna erit hea päev kuidagi. Mitte, et teised päevad oleks halvad, absoluutselt mitte.
Täna oli koolis ka kuidagi teistiti. Ma ei teagi miks. Võibolla kuna ma täna suhtlesin väga palju oma klassikaaslastega. Nad ei oska inglise keelt eriti ja need, kes oskavad ka väga ei räägi. Mina siis rääkisin hispaania keeles ja mu klassiõde ütles isegi, et ma räägin hästi. Nii armas, ma ise küll nii ei tunne.
Kehaline isegi oli tore ning Danilaga rääkisime toidust ja Eestist ja Argentiinast.

Tegelikult ma mõtlesin, et ma peaks natuke pilte blogisse panema. Niisis ma ostustasin teha kooki. Kakao ja banaani kooki. Igathes väääga hea tuli, mitte eriti magus, sest ma ei armasta ei suhrut ega soola palju. Aga eks pildid rääkigu enda eest.
Muidugi. Graciela ütles mulle, et munad tuleb enne ühte teise kaussi panna, et näha kas need on halvad või mitte. Maalt otse tulnud ja need pidavat vahel pahad olema. Okei, ma siis tegin esimese muna kausi kohal lahti ja sealt tuli mingi vedelik välja. Ma ei saanud aru, mida see Graciela vehkis ja panin muna kohe õigesse kaussi. Loomulikult oli see halvaks läinud ja terve köök oli rõvedat muna haisu täis. Siis ma naersin umbes 5 minutit enda üle ja Graciela naeris ka mu üle. Ma ütleks ainult, et nii Mina.

Nüüd pildid:

Raili avastas laupäeva.

Nii, lubasin endale, et täna kirjutan blogi lõpuks. Ma isegi vist saan hakkama ja seega üks lubadus täidetud. Kuigi samas ma lubasin ka rohkem kirjutada, kahe otsaga asi.

Niisiis, esmaspäevast te kuulsite. Rohkem midagi.
Teisipäev ei mäleta aga vast oli kool või siis uni. Kool ma usun siiski ning Rosariosse ei läinudki. Jura.
Kolmapäeval oli kool. Ma olen juba täitsa aktiivseks muutunud koolis. Püüan kuulata vähemalt ja miskit kirja ka panna.
Hommikul oli üliilus ilm. Koolis surin palvusse ja kodus ka. Hakkasin siis trenni minema, aga mul tuli meelde et täna on trenn pool tundi hiljem. Jobu. Jõin nats Gracielaga matet õues ja siis tuli järsku ülimalt tugev tuul kuskilt. Hakkasin siis trenni minema ja jõudsin järgmise tänava nurgani, kui hakkas tibutama. Mõtlesin siis, et vast tennist pole kerge vihmaga ja tulin tagasi. Vaevalt jõudsin tuppa kui vihma tuli nagu ämbrist. Noo ikka täiega. Graciela jäi hoovi katuse alla ja tuppa ei saanud. Kuidagi siis jooksi tuppa lõpuks. Niisiis jäi trenn ära ja terve õhtu oli jätkuvalt halb ilm.
Neljapäeval olin koolis, ootasin Gracielat kuna pidime panka minema jälle. Aga ta ei tulnud. Muud põnevat polnud, käisin jooksmas ja ilm oli jälle ilus.
Reedel olin kooli 4 tundi, kuna siis tuli Graciela ja läksime panka. Loomulikult raha ma ei saanud ja automaat sõi mu kaarti(kaardi ma ei tea kuidas õige on) ära. Pidin siis pool 2 sellel järgi minema, kuumus oli meeletu jällegi.
Trenn jäi ära kuna ma ei tea, kas vale trenniaeg või mind meelega ei lasutad aeda. Igatahes paltsil olid kõik nimesed ja värav oli lukus. Loomulikult keegi seda mulle ka ei avanud. Jällegi jäin trennist ilma.
Õhtul tulin Adrian ja Danila meile matet jooma nagu nüüd kombeks saab vist. Nendega on jumala lahe, tunnen end koduselt, sest Adrian mõnitab mind koguaeg. Nad on üldse kuidagi pool segased ja imelikud, õnneks. Ära minnes siis leppisime kokku, et nad tulevad mulle 11 või poole 12 ajal järgi, et minna linna jäätist sööma või ma ei tea mida tegema.
Läksime siis 12 ajal välja ja jalutasime veist. Rahvast veel polnud kuigi palju, kui me jäätise söömise lõpetasime. Kuigi jäätist sõid paljud. Loogilisus puudub ma tean, aga see on Argentina.
Passisime natuke politsejaoskonna ees pinkidel ja rääkisime kõigest. Noh ehk Adrian üritas mulle poissi sokutada ja nad õpetasid, kuidas olla nii, et keegi teada ei saa. Väga hea. Nimelt me jõudsime Danilaga kindale veendumusele, et terve linna räägiks minust kui ma kellegagi oleks. Päris tõsisiselt. Koju läksin poole 3 aeg. Vaatasin Ugly Betty teist hooaega ja läksin tuttu mingi kell 4.
Laupäeval siis kõik olid veendunud, et ma saan Wacrosesse, aga ei. Rosita nimelt oli reedel rääkinud Gracielaga ja jõudnud arvamusele, et mu keel pole piisav. Palju õnne, nii palju siis nende lubadusest. Tuti aga otsustas, et me läheme Rositaga rääkima, et ta lubaks, kuna tema arust ma räägin juba piisavalt. Mitte palju aga piisavalt, et välja minna.
Käisime Flori juures ning siis Rosita juurde. Rosita-üllatus üllatus LUBAS! Jehuu, mul oli üliüli hea tuju. Läksime klassiõe juurde korraks, et minna temaga filmi laenutama õhtuks. Me pidime enne klubi tema juurde siis minema. Laenutasime Ps : I Love You(kena tore, et see ei töötanud). Tulime minu juurde, et mulle riideid valida ja siis tuli välja, et Graciela ei luba mind. Noo jess. Ta ütles, et ta räägib Elvioga, ei usu, et mu supermasekas tagasi tuli(reedel oli ka halb tuju, ei tea miks).
Elvio aga lubas.Stina rääkis ka, et Elvio oli alati see, kes ta välja aitas. Mulle meeldib igatahes. Muidugi Grac luges mulle miljon asja üles, mida ma teha EI tohi. Juua, vaatma kellega olen, kus, mis jne. Ehk blablabla, ma pole enam 10.
Loomulikult hakkas vihma sadama ja ma pidin jala Tuti juurde minema. Noo umbes 10 minutit kõndi. Õnneks siiski lõppes sadu selleks ajaks kui ma minema hakkasin(kordki juhtus mdagi head minuga). Aga teed ujusid, nagu bassein. Ikka korralikult. Ma siis oma kingadega olin mingis porilombis, mis võrdus tiigiga. Reaalne. Elekter oli ka pooltelt tänavatelt läinud.
Klassiõe juures niisma passisime. Konkreetselt passisime 3 tundi. Film ei töötanud(ohh imet küll) niisiid nad otsustasid küüsi lakkida. Lakk oli mega paks ja rõve. Suht jube. Kõik avasasid mu lainerit, keegi polnud seda varem näinud. Oohoo uudne asi.
Kell kolm läksime siis Wacrosesse. Pilet oli 10 pesot( ala 40 krooni). Üllli mõnus oli väljas käia üle pika aja. Tõsiselt. Hea oli tuttavaid näha ja eriti hea oli kui mu klassiõde lihtsalt kiljus RAILIIIIIIIIIIIIII kui ta mind nägi. Kõik hea, siis kõik hea.
Loomulikult mind vahiti ülipalju ja muud värki. Ehk kõik, kes Eestis on niisama mingid tulge Argentinasse ja teist saab popstaar. Omad kogemused.
Muud detailid minu käest keda huvitab, ma ei hakka teid sellega tüütama või hirmutama. Kes kuidas võtab.
Koju jõudsin hommikul kell 7. Mu jalad olid surnud ja mustad. Tulime koos Tuti ja ta sõbraga. Tuti läks teist teed, nii et ta sõber saatis mu koju.
Pühapäeval magasin üheni. Siis läksin sööma, kuna Gloria Rosariost oli meil külas. Küsisid mult, et noh magasid terve päeva jaaah? Eriti mõnitavalt. Ma mõtlesin, et vähemalt ma ei maganud tervet ööd maha nagu teie. Ma arvasin, et parem oleks see lause endale jätta siiski. Ma tgein head nägu ja oli üli näljane, sest ma polnud ala 17 tundi midagi söönud.
Siis ma niisama tegin ei midagi ja läksin õue lugema. Olin maja ees mingi 15 minutit ja kui ma tuppa hakkasin minema tuli välja, et Elvio ja Graciea olid ära läinud. Mis mõttes. Ma olin paljajalu maja ees oma 3 ajakirjaga ja tuppa ei saanud. Eriti naljakas oli olla. Lõpuks nad siiiiski tulid. Ma läksin center'sse ja tsillisin seal Aldana ja ühe tsikiga Bouquetest, kuna Tuti ja Flor kadusid kuhugi. 9 tulin koju, kuna ma olin 5 tunnist magamisest suhteliselt väga uimane. 2 tassi kohvi ei päästnud midagi. Magama sain kell 10. Pool 11 tuli Graciela, et kas sa jäätist ei taha. Ma siis ütlesin, et ma magan. Ta küsis, et isegi väheke ei taha? Jah muidugi. Saatsin ta mitte kuigi sõbralikult minema ja magasin edasi. Kell 5 hommikul hakkas Loli haukuma. Noo ikka mõnusalt 10 minutit kisas. Hommikul Graciela ütles, et hea, et ta vähemalt ei maganud. Noh et kaitseb kodu, kellegi eest. Ma kuulsin tulnukute aga vaevalt ta seda mõtles. Noh seegi kahe otsaga. Hea, et ta kaitseb ja halb, et ta mu äratas. Aga ma ei ole egoistlik, nii et hea, et ta kaitseb.
Täna oli kool. Esimesed kaks tundi oli surm. Bioloogia. Ma olin unine ja väsinud. Ma tõesti oleks kaasa teinud, aga 2 tundi hispaania keeles suguelunditest rääkida, ei olnud kutsuv. Sorri. Georaafia oli ka suht jura. Ajalugu mitte nii väga, sest ma sain aru. Nad tegid rühmatööd ''Külma sõja'' peale. Pidi midagi välja lugema mingitest telefonikõnedest ja artiklitest jms. Igav tundus, kuigi mulle meeldib ajalugu. Õpetaja isegi teab õigeid asju ja teadmised ei pärine 60-ndatest aastatest. Areng Argentinas ütleks. A mulle meenus, et alati kui küsitakse, kus Eesti on Euroopas siis ma ütlen, et Soome juures. Kohe kõik teavad ja ei arva, et me Venemaaga üks oleme. :)
Matemaatikas on homme kontrolltöö, see on lihtne aga mingi süsteem on neil siin millele mina pihta ei saa. Ma nüüd proovin sellest aru saada.
Poole tunni pealt tuli mingi asi, sest täna on traditsioonide päev. Meile tantsiti ja me jõime matet. Ma ei tahtnud hetkel ja siis mu klassivend küsis vigases inglise keeles, et kas mulle ei matsegi mate. Ma ütlesin hispaania keeles, et maitseb küll aga ma praegu ei taha. Tüüp karjatas ja rääksi kohe, et ooog ta räägib hispaania keelt. Ma tegin vähemalt kellelgi päeva heaks. :D
Rääkisin Skypes Eva-Stinaga ning perekond läks Bouqueti ''korraks''. Nii nad läksid kell 1ja praegu on kell 6. Suht korraks. Trenn jäi mul ka ära sellepärast. Nad nimelt ei anna võtit mulle. Nad ütlesid, et majas on selline reegel, et kas tulen nendega, olen kodus või lähen välja. Võtit ei saa. Nüüd ma siis olingi kodus ja ilm kisub jube koledaks.
Ma loodan, et ma saan mõni päev Rosariosse siiski. Kuigi ma ei tea, mis mu raha värgist saab. Väga suuur jama on sellega.
Mind kutsuti Buenos Airesse laupäeval aga ma ei lähe. Mul pole midagi teha seal, raha pole mõtete sellele raisata ja päev koos Rositaga on enesetapp. Ma ei tea, miks ta mulle ei meeldi. Rosita on nimelt mu tuguisik, kes on aastatses 60 ja peale. Minu koolis kunstiõpetaja(mulle õnneks kunsti ei anna). Muidu okei aga ah ma ei teagi. Pole vahet.



Eile haaras mind mõte, et kuidas ma jätan 8 kuu pärast kõik need inimesed siia. Kõik siia. Ma tahan muidugi Eestisse 100% tagasi tulla aga nii kurb on mõelda, et ma ei näe enam kunagi neid tüdrukuid, neid poisse ja ilusat Mini Cooperit ilusa poisiga. So sad. :)
Näeme 8 kuu pärast.


Olge paid ja miljon miljon musi teile.
Teie Raili. :)

*Sorri kui vead on, ma ei jaksa läbi lugeda.

NOVEMBRI!!! algus

Kõige pealt sorri, et ma blogi pole kirjutanud. Nüüd kui mul on inernet kodus, siis see peaks lihtsam olema, aga näed vot ei ole. Ma lihtsalt ei suuda end kokku võtta ja kirjutada siia, kuigi ma pean. Ma tean.
Ma ei mäleta, mida ma tegin eelmisel esmaspäeval. Kool ja trenn arvatavasti.
Teisipäeval helistas Graciela umbes viiendasse internetifirmasse ja oh imet. Nad ütlesid, et muidugi, 2 tunni pärast tuleb keegi kohale. Ma pole kordagi näinud, et midagi siin nii kiiresti liiguks.
Tuli siis interneti onuke kohale isegi tund aega varem. Jamas mingi 3 tundi, turnis mööda katust ja värki. Siia tuli välja, näed täna ei saagu netti. Juhuu. Ainult Argentinas!( For real)
Kolmapäeval tuli siis uuesti ja isegi ühendus oli olemas. Kuna ta ei rääkinud sõnagi inglise keelt, siis ta püüdis mulle seletada midagi arvuti abil. Sisestas oma jutu hispaania keeles ja programm oleks pidanud selle inglise keelde tõlkima. Tõlge oli suhteliselt selline keel, mida mitte keegi vist ei mõista. Mingi eriti segu inglise ja hispaania keelest. Ma loomulikult noogutasin koguaeg. Mida mul on õppida, kuidas panna juhe arvutisse, et internet töötaks? Jube raske.
Neljapäeva arvatavasti ei mäleta, ei usu, et midagi põnevat juhtus. A juhtus ikka.
Me läksime Gracielaga pangaautomaadi juurde, et proovida raha välja võtta. Raha me ei saanud ja ma arvasin, et mul on vale kood või midagi, sest automaat sõi kaardi ära. Ma olin veits paanikas oma krediitkaarti pärast aga Grac rahustas mind, et pole midagi, selle saab kätte. Siis läksime jäätist sööma ja Elviole tööle meeletus koguses liha ja vorste ostma.
Reedel ma ei läinud kooli, kuna pidime vara panka minema, et kaart kätte saada. Õnneks saime. Öeldi, et 48 tundi ei saa kasutada seda. Fain.
Õhtul läksime Tuti juurde klassiõdedega filmi vaatama. Eriti tropp film oli. See polnud oluline, et see oli õudukas ja hispaania keeles. Film ise oli täis debiilsus ja isegi MINA, kes vihkab ja kardab õudukaid, jäin peaaegu magama.
Siis läksime center'sse ja ma pidin ära külmuma, peaaegu oleks koju läinud aga ei. Pubis sain ma olla ka ainult kella 4-ni, sest kui ma ütlesin hostemale, et ma tahaks umbes 5 olla, siis ta tegi suured silmad ja küsis kuidas nii kaua. Ma arvan, et ta on märganud, et peod tegelikult lõppevad siin kell 7 hommikul. Mis siis ikka. Ma tulin ilusti neljaks koju, korralik ja tubli nagu ma olen.
Laupäev oli täiesti igav päev. Midagi ei toimunud, ilm oli ainult pilves. Imelik veits, sest muidu ma suren iga päev palavusse.
Pühapäev arvatavasti ka polnud midagi. Sõime lõunat Graciela ja Terezaga(Graciela ema), kuna Elvio töötas jälle.
Öösel ma magada ei saanud, kuna niii palav oli lihtsalt. Ma isegi võtsin oma teki ära ja tegin akna lahti. Ikka oli palav.
Esmaspäeval koolis lõpuks läksin inglise keele õpetajaga teise klassi. Kõige suuremasse siis(5 klass). Neil pidi paari nädala pärast lõpupidu vms olema ning õpetaja tahtis neid rahustada, kutsudes minu. Aga inimesed seal klassis olid tõesti lahedad, inglise keelt mõistsid umbes 6-7 inimest 25-st. Isegi hea. Minult küsiti näitaks, miks ma koguaeg musta kannan. See on varemgi neile ette jäänud. Siiski huvitav. Lõpuks nad viisid mind nii kaugele, et ma lubasin aasta lõpus hispaania keeles midagi rääkida. See on ÜHE KUU PÄRAST! Oi ma nii suren.
Peale kooli läks jälle pangaralli lahti. Raha ikka ei saanud. Pärast Graciela mõtles, et mis jama seel küll on. Ma vastasin loomulikult, Argentina! Ta hakkas naerma. Ma usun, et ta nõustus.
Trenn oli surm. Sul on tennised, retuusid ja pusa. 30 kraadi ning sa pead mingit kollast palli mööda väljakut taga ajama. Meeldivalt surmav aga mulle meeldibki, et see nii meeldiv surm on. Täielik koba ma polegi, kui võtta nii, et ma olen 4 nädalat käinud ja ma jäin kümnest inimesest neljandaks. Arenguruumi siiski on veel kõvasti.
Veel rääkis Graciela mulle, et siin on Itaalia koor. Küsis kas ma ei taha minna. Mis mõttes? Ma ei tea mitte midagi Itaaliast ja veel vähem ilusti kuskil kooris laulmisest.
Veel avastasin ma esmaspäeval, et see interneti onuke oli mulle üprisiki pervertse kirja saatnud. Okei, see polnud pervertne aga mitte just asi, mida ma väga oleks oodanud ja eriti keeles, mida ma ei mõista(inglise, hispaania eriti värdjalik segu).

Ma luban, ma püüan edaspidi rohkem kirjutada aga te võiksite ise ka midagi küsida. Ma ei tea, mis on teile arusaamatu või mida teada tahaksite.

Päikest teile. Tõsisielt, ma annaks veerand palavusest teile.
:*

Ma siiani ei usu, et juba on NOVEMBER! Alles oli eelmine aasta ja Matilde sünnipäev. Kohe tulevad ka jõulud. Need juba kolmandad, mida ma kodus ei pea.

Veel ütleks, kui hästi ma iga kord tunnen, kui ma blogi valmis kirjutan. Eriti uhke on olla. :D
Piltide kohta seda, et kõik, mis on, on Fotkis üleval. Rohkem pole midagi pildistada ning keegi mind ka ei pildista.

Oktoobri lõpp

Teisipäeval oli kool nagu ikka. Ma isegi püüdsin midagi kaasa teha.
Kolmapäeval mulle isegi meeldis kool. See oli suhteliselt tühi, kuna toimusid võrkpalli võistlused. Minu klassist oli puudu natukene alla poole klassi, 4. oli kohal ainult max. 7 inimest ja 5. oli kohal umbes 15 inimest. Kool tundus nii tühi ja teistmoodi aga ilm oli vähemalt kena. Hommikul oli külm, mingi 13 kraadi umbes. Õnneks ma ei pidanud kõndima, vaid mu kooliõde oma emaga võtsid mu autole.
Tundides kuulasin ilusti ja tegin isegi kunstiajaloos kaasa. Ma nimelt tõlkisin ühe lause mingisuguselt lehelt. Lause siis kõlab nii: ''Kui näiteks vaadelda El Greco(1541-1614) ja Francisco Goya teoseid võib näha, et kuigi mõlema kuntstniku ajastud olid väga erinevad, siis sihtmärk oli neil sama: otsus esindada oma tegelikke tundeid.'' Ma tean, ma suutsin loomulikult valida kõige lihtsama lause.
Klassivennad kutsuvad mind Robertaks, kui nad omavahel räägivad. Ehk sellepärast, et siis ma ei taba kohe ära, et minust räägitakse. Nimega Roberta seostub mulle kaks transvestiiti. Üks oli ühes raamatus ja teine filmis. See tekitab veits naljaka tunde, kui nad ütlevad nime Roberta ja siis mõned vaatavad mu poole ja itsitavad.
Trenn oli kolmapäeval hea. Meid oli 2 ja pool. Üks poiss ei olnud tervet trenni, sellepärast ma loengi ta poolikuks. Siis ma avastasin ka, et Argentiina tennisistide reketitel on mingi suur tõmbejõud minu poole. Ma olen 4 korda peaaegu reketiga vastu pead saanud. Kolmapäeval lausa 2 korda. Reedel 1 korra reketiga ja ühe korra palliga. Edusammud. (NB! Mul on uued trenniajad nii,et esmaspäeviti ma enam interneti ei tule. Muidugi juhul kui ma koju netti ei saa kunagi. See võimalus siiski on tilluke, et ma saan) Muidu trennis läheb enam vähem kenasti. Enamasti saan pallile pihta. Ei tgelikult nii hull pole, mul tuleb isegi midagi kohati välja. Treenerid ikka koguaeg ütlevad '' muy bien, muy bien!''
Ma proovisin see nädal kordagi koolist mitte puududa, see ebaõnnestus. Neljapäeva pärast. Ma vaatsin kaua filmi ja hommikul jäin koju. Ärkasin lõunaks, sõin, lugesin, käisin jooksmas ja tegin veits trenni. Ma olin hoos oma jala vehkimisega, kui arvuti juhe jäi mu jala külge kinni ja tuli arvuti küljest ära. Aga see polnud kõik. Mu niigi vigane stepsel läks veel hullemaks. Püüdsin seda parandada, aga see särtsus hullult. Lõpuks sain korda selle. Õhtul toimus sama asi peaaegu, aga ma ei saanudki stepslit korda. Nüüd siis on neli varjanti, 1) stepsel ei tööta( kõige tõenäolisem varjant siiani) 2) stepsel ei tööta, tuli ka ei tööta 3) stepsel särtsub aga ei tööta, tuli on strobo 4)stepsel hädaliselt töötab ja tuli ka töötab(see on haruldane nähtus).
Reede oli põnev. Mulle meeldis isegi kool. Rääkisin pinginaabriga vesipiibust, pidudest, suitsetamisest( sest see oli inglise keele tunnis teemaks) jne. Gegraafia tunnis olime õues ja teised tegid plakatit. Viimase tunni ajal kogunes mingi 15 inimest umbes mu ümber ja hakkasid rääkima, et kas ma õhtul välja lähen ja kuidas Eestis on peod ja kas ma nendega tulen täna pubisse ja millisesse jne. Päris raske oli hispaania-inglise keele segus rääkida nende kõigiga korraga. Mulle lihtsalt läheb kramp sisse, kui ma pean 15 inimese ees rääkima hispaania keeles. 3-4 inimesega on enam vähem okei. Üks klassivend pärast veel rääkis, et ta on DJ kuskil baaris.
Reedel oli soe. Päeval üle 30 kraadi ma arvan ja õhtul oli mul oma salliga igatahes väga palav.
Laupäeval sadas vihma. Terve päev. Ma ei teinud põhimõtteliselt mitte midagi, väljas ei käinud. Keegi eriti ei käinud vihma tõttu.
Pühapäeva oli kena ilm jälle. Õhtu poole läksin välja. Naersin üksi nagu hull ja jõin ohtralt vett. Muidu inimesed olid kuidagi eriti toredad ja mind peeti seekord prantslaseks.
Esmaspäev- kool, kodu, trenn, päike. Muud midagi.
Mainin veel ema tungival tahtel, et ma sain paki kätte umbes 2 või 3 nädalat tagasi. Kõik on hästi sellega.

Siin tõesti liiguvad jutud kiiremini, kui mis tahes asi. Kui ma käisin reedel pubis siis ma nägin seal max 10 inimest meie klassist ning esmaspäeval(pühapäeval juba tegelikult) teadsid kõik mu klassis, et ma käisin väljas. Teiste klasside arust käisin ma laupäeval ka väljas(ma ise ei pannudki seda tähele seda). Siis veel näiteks see, et iga õhtu ma vaatan Seks ja Linna. Ainus, kes sellest teab on mu onupoeg, kes käib meie juures vahepeal sel ajal. Ning looomulikult terve klass teab seda, pluss poisid mainivad tihti ''Sex en la Ciudad'' Mul on üldse lahe onupoeg, kes räägib kõigile vist, mis ma kodus teen. Õnneks mind ei huvita ja ma ei tahagi teada.

Argentiina kohta olen ma veel aru saanud seda, et iga asjaga kaasneb mingi jama. Üks kõik millega. Isegi kui sa tahad lihtsalt raha vahetada, sa ei saa, kuna sellega on mingi hull süsteem. Paki saatmisel on veel hullem probleem ning muud asjad lihtsalt ei toimi. Mina ei saa sellest aru, et kui nad nii temperamentsed on, siis kuidas nende närvid vastu peavad, kui iga asjaga igapäev kaasneb mingi lisa töö ja idiootsus?

Ma mõtlesin teile väikese ülevaate teha, kust ja kes ma olen. Klassiõe jaoks olen ma stonian(mitte estonian). Veel tulen ma Leedust, Islandilt, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest ja Itaaliast(???).
Laupäeval linnas kõndides sõitis mingi auto mööda ja sealt karjuti Alemania! Selle peale läks mu amiga närvi ja karjus vastu ''Estonia, boludo!'' Ma niisama muigasin.
Pühapäevl sugulaste juures netis olles hakkas minuga rääkima mingi tüüp. Tuli välja, et see on mingi sugulane(ma ei tea kes), loomulikult peale seda kui ma olin temalt umbes 5 korda küsinud, kes sa oled. Siis ütles ta, et noh sa tuled Leedust jah?
Esmaspäeval tennises üks mees küsis, et kust ma pärit olen. Ma vastan:''Estonia'' . Ta siis kostab, et ahha USA jah. Ma, et eii, Estonia, Europa. Siis ta noogutas ja ütles, muidug ja ahaai. Iseenesest oli hästi sõbralik ja abivalmis mees. Hästi mängis tennist ka oma vanuse kohta.
Neljapäeval raamatukogus. Seal on umbes umbes 30 tooli ja 6 lauda, kuhu istuda. Ühe ääres olin mina, mujal polnud kedagi. Siis tuleb 3 tüdrukut ja küsivad kas nad võivad mu kõrvale istuda. Ma siis lubasin, tahtmata ebaviisakas olla. Nad hakkasid kõva hääle inglise keelt praktiseerima ja lõpuks üks tüdruk küsis, kas ma olen Itaaliast. Ma mõtlesin, et kas ta on lolliks läinud või miskit? Mul on heledad juuksed, heledad silmad ja ma kindlasti pole ühegi itaalia inimese moodi. Muidugi ma saan aru, et ta ei tea Eestit aga kust idee, et Itaalia. See oli küll päris koomiline. Kui ma ütlesin, et no, siis nad kadusid kuidagi eriti kiiresti mingi riiuli ja seina taha. Ning alati kui küsitakse mu nime ja ma ütlen Raili, siis mind vahitakse enne 3 sekundit ja siis öeldakse midagi või kõnnitakse minema. Vot kui vahva.
Mis keelt ma räägin? Inglise? Ei, eesti keelt. Päriselt selline keel on olemas?

Tegelikult elu on ikka veel ilus:*

20.okt

Esmaspäev oli vaba päev nagu te teate. Kooli polnud ja trenni ka mitte. Ilm oli suhteliselt kole ning kohati sadas. Käisin väljas natuke, halva ilma tõttu aga ei tahtnud väga kaua olla.
Teisipäeval pole mitte midagi. Absoluutselt.
Kolmapäeval sadas, ikka suhteliselt mõnuga. Koolis oli külm ja tavaline. Trenni kahjuks jälle polnud, vihma tõttu. Siin vihmaga põhimõtteliselt elu pole. Natukene aga mitte palju.Mina elan.
Ma käisin jalutamas ja nägin lammast ja koera mängimas. See on kõige armsam asi, mida ma viimasel ajal näinud olen. Lammas püüdis süüa, aga kutsikas tahtis mängida ja näksas teda ninast. Lammas tõstis ainult kurja pilgu nii kauaks kuni koer lõpetas ning siis jätkas söömist. Nii toimus see umbes 10 korda, kuni nad avastasid minu.
Neljapäev kool-sama kõik ainult, et ilm oli ILUS! Jälle täiesti sinine taevas ja päike.
Reede oli vast üks viimase aja kõige põnevamaid päevi. Päike paistis, isegi koolis oli tore olla. Õhtuks kutsuti mind pubisse ning uskuge või mitte- Graciela lubas mul kella neljani olla! Tingimus oli, et ma räägiks hispaania keelt ka natukene.
Kell 9 läksime Tuti juurde, et ta saaks juukseid sirgendada. Siis läksime staadioni juurde, et kokku saada klassivendadega, Flori ja Luisinaga. Nad grillisid liha ja sõid hamburgereid. Kuna ma liha ei söö, siis ma söönud midagi. Jõime mingit Argentiina jooki põhiliselt poistega ja nad mängisd tõde või tegu. Midagi põnevat mängus polnud, üks klassivend hüppas aluspükste väel mööda parki ringi.
Siis läksime Tuti juurde korraks ning siis linna. Käisime korraks pubis. Kell oli alles 2 ehk eriti mingit elu seal veel polnud. Siis istusime natuke linnas ja varsti läksime tagasi. Nüüd ma tean, mis tunne on kui sa lähed pubisse ja IGA inimene, kes seal on vaatab sind. Seisime natuke keset seda ja need olid arvatavasti mu Argentiina kõige piinlikumad 15 minutit( midagi ei juhtunud).
Alguses olin ma põhiline, kes teisi tantsima üritas saada. Hiljem aga krabas mingi tüüp mind tantsima ning siis selgus, et ma ei oska ikka üldse tantsida. Vähemalt mitte nii nagu nemad või siis mitte nii hästi kui nemad. Mind lohutas see, et ma olin võimaline midagigi õppima ja lõpuks tuli natukene välja ka. Siis tulid teised klassiõed, kõik oli tore, KUNI kell sai 4 ja ma pidin koju minema. See oli siis mu esimene väljas käimine Argentiinas. Ma võin öelda, et mulle tõesti meeldis ja see on eriti lahe, kuidas kõik tantsivad. Nad tantsivad elavalt ja suurelt, hoopis muu, mis Eestis. Keelt rääkisin ka, põhiliselt Floriga.
Laupäeval äratas Grac mind kell 12, et lõunat süüa. Tõusin vaevaga üles ning siis selgus, et veel me ei söögi, sest Elvio pole kodus. Ma oleks saanud pool tundi veel und natutida aga mis siis ikka.
Pärast käisime 8 tüütusega( loe lapsega) jäätist söömas. Nad suutsid mind jälle närvi ajada aga Graciela ütles, et ma ei paneks neid tähele(nagu ma seda IGA jumala päev ei püüaks). Hiljem võtsin aias päikest, sest ilm oli taevalik. Seltsiks oli mul muusika, ristsõnad ja mu peale haukuv Loli. Elu oli kuidagi väga ilus. Siiani on, kuna elu ongi ilus.
Pühapäeval oli emadepäev. Hommikul ma tegin pannkooke Gracielale kingituse asemel. Peale seda läksime Marcose juurde sööma. Kohale tuli isegi Graciela õde ja ta pere.
Hiljem läksin Tuti juurde matet jooma ja laupäeva õhtuseid uudiseid kuulama ning siis linna. Kuna oli püha siis toimus kontsert ja linnas oli hullult palju inimesi.
Täna oli kool nagu ikka. Läksin tennisesse poole kolmeks. Siis selgus,et seal polegi kedagi peale kaheksa mehe. Siis ma ootasin treenerit seal tund aega kuna mulle öeldi, et ta tuleb kohe. Kokkuvõtteks ma treenerit ei näinudki. Koju tulles selgus, et õues on 30,7 kraadi. Nüüd ma siis tean, miks ma palavusse tenniseplatsi ääres surin oma pusaga, retuuside ja tennistega.

:*