Kõige pealt sorri, et ma blogi pole kirjutanud. Nüüd kui mul on inernet kodus, siis see peaks lihtsam olema, aga näed vot ei ole. Ma lihtsalt ei suuda end kokku võtta ja kirjutada siia, kuigi ma pean. Ma tean.
Ma ei mäleta, mida ma tegin eelmisel esmaspäeval. Kool ja trenn arvatavasti.
Teisipäeval helistas Graciela umbes viiendasse internetifirmasse ja oh imet. Nad ütlesid, et muidugi, 2 tunni pärast tuleb keegi kohale. Ma pole kordagi näinud, et midagi siin nii kiiresti liiguks.
Tuli siis interneti onuke kohale isegi tund aega varem. Jamas mingi 3 tundi, turnis mööda katust ja värki. Siia tuli välja, näed täna ei saagu netti. Juhuu. Ainult Argentinas!( For real)
Kolmapäeval tuli siis uuesti ja isegi ühendus oli olemas. Kuna ta ei rääkinud sõnagi inglise keelt, siis ta püüdis mulle seletada midagi arvuti abil. Sisestas oma jutu hispaania keeles ja programm oleks pidanud selle inglise keelde tõlkima. Tõlge oli suhteliselt selline keel, mida mitte keegi vist ei mõista. Mingi eriti segu inglise ja hispaania keelest. Ma loomulikult noogutasin koguaeg. Mida mul on õppida, kuidas panna juhe arvutisse, et internet töötaks? Jube raske.
Neljapäeva arvatavasti ei mäleta, ei usu, et midagi põnevat juhtus. A juhtus ikka.
Me läksime Gracielaga pangaautomaadi juurde, et proovida raha välja võtta. Raha me ei saanud ja ma arvasin, et mul on vale kood või midagi, sest automaat sõi kaardi ära. Ma olin veits paanikas oma krediitkaarti pärast aga Grac rahustas mind, et pole midagi, selle saab kätte. Siis läksime jäätist sööma ja Elviole tööle meeletus koguses liha ja vorste ostma.
Reedel ma ei läinud kooli, kuna pidime vara panka minema, et kaart kätte saada. Õnneks saime. Öeldi, et 48 tundi ei saa kasutada seda. Fain.
Õhtul läksime Tuti juurde klassiõdedega filmi vaatama. Eriti tropp film oli. See polnud oluline, et see oli õudukas ja hispaania keeles. Film ise oli täis debiilsus ja isegi MINA, kes vihkab ja kardab õudukaid, jäin peaaegu magama.
Siis läksime center'sse ja ma pidin ära külmuma, peaaegu oleks koju läinud aga ei. Pubis sain ma olla ka ainult kella 4-ni, sest kui ma ütlesin hostemale, et ma tahaks umbes 5 olla, siis ta tegi suured silmad ja küsis kuidas nii kaua. Ma arvan, et ta on märganud, et peod tegelikult lõppevad siin kell 7 hommikul. Mis siis ikka. Ma tulin ilusti neljaks koju, korralik ja tubli nagu ma olen.
Laupäev oli täiesti igav päev. Midagi ei toimunud, ilm oli ainult pilves. Imelik veits, sest muidu ma suren iga päev palavusse.
Pühapäev arvatavasti ka polnud midagi. Sõime lõunat Graciela ja Terezaga(Graciela ema), kuna Elvio töötas jälle.
Öösel ma magada ei saanud, kuna niii palav oli lihtsalt. Ma isegi võtsin oma teki ära ja tegin akna lahti. Ikka oli palav.
Esmaspäeval koolis lõpuks läksin inglise keele õpetajaga teise klassi. Kõige suuremasse siis(5 klass). Neil pidi paari nädala pärast lõpupidu vms olema ning õpetaja tahtis neid rahustada, kutsudes minu. Aga inimesed seal klassis olid tõesti lahedad, inglise keelt mõistsid umbes 6-7 inimest 25-st. Isegi hea. Minult küsiti näitaks, miks ma koguaeg musta kannan. See on varemgi neile ette jäänud. Siiski huvitav. Lõpuks nad viisid mind nii kaugele, et ma lubasin aasta lõpus hispaania keeles midagi rääkida. See on ÜHE KUU PÄRAST! Oi ma nii suren.
Peale kooli läks jälle pangaralli lahti. Raha ikka ei saanud. Pärast Graciela mõtles, et mis jama seel küll on. Ma vastasin loomulikult, Argentina! Ta hakkas naerma. Ma usun, et ta nõustus.
Trenn oli surm. Sul on tennised, retuusid ja pusa. 30 kraadi ning sa pead mingit kollast palli mööda väljakut taga ajama. Meeldivalt surmav aga mulle meeldibki, et see nii meeldiv surm on. Täielik koba ma polegi, kui võtta nii, et ma olen 4 nädalat käinud ja ma jäin kümnest inimesest neljandaks. Arenguruumi siiski on veel kõvasti.
Veel rääkis Graciela mulle, et siin on Itaalia koor. Küsis kas ma ei taha minna. Mis mõttes? Ma ei tea mitte midagi Itaaliast ja veel vähem ilusti kuskil kooris laulmisest.
Veel avastasin ma esmaspäeval, et see interneti onuke oli mulle üprisiki pervertse kirja saatnud. Okei, see polnud pervertne aga mitte just asi, mida ma väga oleks oodanud ja eriti keeles, mida ma ei mõista(inglise, hispaania eriti värdjalik segu).
Ma luban, ma püüan edaspidi rohkem kirjutada aga te võiksite ise ka midagi küsida. Ma ei tea, mis on teile arusaamatu või mida teada tahaksite.
Päikest teile. Tõsisielt, ma annaks veerand palavusest teile.
:*
Ma siiani ei usu, et juba on NOVEMBER! Alles oli eelmine aasta ja Matilde sünnipäev. Kohe tulevad ka jõulud. Need juba kolmandad, mida ma kodus ei pea.
Veel ütleks, kui hästi ma iga kord tunnen, kui ma blogi valmis kirjutan. Eriti uhke on olla. :D
Piltide kohta seda, et kõik, mis on, on Fotkis üleval. Rohkem pole midagi pildistada ning keegi mind ka ei pildista.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
Aga pildista ise ennast.
Tee reidikaid (või orkutikaid, nagu Triinu ütles, aga ma pole nii noortepärane, et neid sõnu teadaXD)
"Mina siin halli maja ees"
Igatahes, mina elan sulle väga kaasa, kuid minupoolest sa ei Pea just kirjutama.
Kirjuta südamest:)
Ma usun, et ma kahetseks hiljem, kui ma EI kirjutaks. Ma ei teagi, mis mul viga on hetkel.
Tegelikult mulle meeldib kirjutada, võibolla mulle ei meeldi teha seda hullu mälutööd, et meelde tuletada, mis ma mingi päev tegin või ei teinud. :D
Aga kui ma endast pilti teeks, siis need ei oleks kuidagi Argentinaga seotud ja oleks igavad 100%. :D
Aga hea kuulda, et keegi mulle kaasa elab ja blogi külastab. :)
Ma vaatan igapäev, kas sa oled kirjutanud või mitte, ning tänu sinule olen ma hakanud jälle blogi pidama, nii toretore on aasta pärast lugeda, kui palju toredaid asju ma olen teinud :D. Aga mul on nii hea meel, et sul seal soe on ja, et sul tennises hästi läheb, sest siin on väga nõme sügisene ilm ning kool on ka väga igavaks, kuid samal ajal isegi toredaks muutunud.
Ma just vaatasin, et üks kirjutas sulle, et ta elab sulle kaasa ning mu kommentaari põhimõte oligi, et ka mina elan sulle kaasa südamest :)
Sa oled nii armas. Ma elan sulle ka kaasa, vähemalt nii ma saan natukenegi osa Pirita koolist. :(
Ooh, ma ikka nii kadestan sind, et sa saad selllise kogemuse. Nagu vauuuh, meil siin on ju tegelikult kõik sama nagu alati.
Aga tegelikult ma lihtsalt nii naudin iga su sissekannet ja lugedes on su nägu mul koguaeg silme ees. Tore-tore!
Matildega tuleb mul meelde see, et kuigi ma ei ole teda ise juba suuuht kaua näinud, siis esmaspäeval oli meeldiv üllatus näha teda "Saladuste" saates - täitsa Matilde ise. :
Okei, ma arvan, et sa teadsid seda juba ammu, et ta seal käis, aga mina ei teadnud.
Igatahes jah, igatsen südamest ja ootan sind tagasi! :)
Oii, seda kõike on nii hea kuulda.
Ma olen ka väga õnnelik, et ma siia tulin. Hetkel küll ei suudaks enam mõelda, et poleks pidanud tulema või midagi sellist. Mitte mingil juhul.
See Matilde asja ma isegi ei teadnud, mu emps ütles mulle esmaspäeval alles. :D
Igatsen teid ka. Varsti näeme juba ju. :)
Postita kommentaar